PÄRAST kolme ja poolt aastat kuulutus- ja õpetustööd teadis Jeesus, et tema elu maa peal hakkab lõpule jõudma. Juudi usujuhid haudusid salaplaani ta tappa, kuid nad kartsid, et rahva seas võib puhkeda möll, kuna see pidas teda prohvetiks. Samal ajal mõjutas Saatan üht Jeesuse 12 apostlist, Juudas Iskariotti, et see Jeesuse ära annaks. Religioonijuhid pakkusid Juudale selle eest 30 hõbemünti.

Oma maapealse elu viimasel õhtul tuli Jeesus apostlitega kokku paasapüha tähistama. Kui Jeesus oli Juuda ära saatnud, seadis ta sisse uue püha, Issanda õhtusöömaaja. Ta võttis leiva, esitas palve ja andis selle edasi 11 apostlile. ”See tähendab minu keha, mis peab teie eest antama,” lausus ta. ”Tehke seda jätkuvalt minu mälestuseks.” Ta tegi sama ka veinikarikaga, lausudes: ”See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel” (Luuka 22:19, 20).

Tollel õhtul oli Jeesusel oma apostlitele väga palju öelda. Ta andis neile uue käsu: armastage üksteist omakasupüüdmatult. Ta ütles: ”Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus” (Johannese 13:34, 35). Jeesus lausus neile, et nad ei laseks end heidutada traagilistel sündmustel, mis pidid peagi toimuma, ning palvetas kogu südamest nende eest. Nad laulsid koos kiituslaule ja lahkusid ööpimedusse.

Ketsemani aias laskus Jeesus põlvili ja valas oma südame palves Jumala ette välja. Peagi saabus relvastatud rahvahulk, kelle seas oli sõdureid, preestreid ja teisi, et teda vahistada. Juudas tuli Jeesuse juurde ja andis talle suud, millega näitas rahvahulgale, kes neist on Jeesus. Kui sõdurid Jeesuse kinni võtsid, siis apostlid põgenesid.

Jeesus viidi juudi ülemkohtu ette, kus ta ütles, et on Jumala Poeg. Kohus mõistis ta süüdi jumalateotuses ja langetas talle surmaotsuse. Seejärel viidi ta Rooma maavalitseja Pontius Pilatuse ette. Kuigi too ei leidnud Jeesusel mingit süüd, andis ta tema rahvahulga kätte, kes nõudis valjuhäälselt ta hukkamist.

Jeesus viidi Kolgatale, kus Rooma sõdurid ta postile naelutasid. Kuigi oli keskpäev, läks imeväel pimedaks. Pärastlõunal Jeesus suri, millega kaasnes suur maavärin. Ta keha pandi kaljusse raiutud hauda. Järgmisel päeval pitseerisid preestrid haua ning panid selle suule valvurid. Kas Jeesus pidigi hauda jääma? Ei. Peagi toimus suurim imetegu.

Allikmaterjal: Matteuse 26. ja 27. ptk; Markuse 14. ja 15. ptk; Luuka 22. ja 23. ptk; Johannese 12. kuni 19. ptk