JAAKOBUS ja Juudas olid Jeesuse poolvennad, Peetrus ja Johannes Jeesuse 12 apostli hulgast. Need neli meest kirjutasid ühtekokku seitse kirja, mis kuuluvad Piibli kreekakeelsesse ossa. Iga kiri kannab kirjutaja nime. Neis leiduvad nõuanded pandi kirja Jumala vaimu juhatusel ning olid mõeldud selleks, et aidata kristlastel jääda Jehoovale ustavaks ja hoida kuningriiki esikohal.

Ilmuta usku. Ei piisa üksnes sellest, kui inimene väidab, et tal on usku. Tõeline usk ajendab tegutsema. ”Usk ilma tegudeta on surnud,” kirjutab Jaakobus (Jaakobuse 2:26). Kui katsumusi kohates tegutseda usus, suureneb vastupidavus. Et kristlane võiks hakkama saada, tuleb tal paluda Jumalalt tarkust, olles seejuures veendunud, et Jumal seda talle ka annab. Vastupidavusega kaasneb Jumala heakskiit (Jaakobuse 1:2—6, 12). Kui jumalateenija jääb usus laitmatuks, siis ka Jehoova Jumal tegutseb vastavalt. Jaakobus lausub: ”Saage Jumalaga lähedaseks, ja tema saab teiega lähedaseks” (Jaakobuse 4:8).

Kristlase usk peab olema piisavalt tugev, et ta suudaks seista vastu kiusatustele ja ebamoraalsele mõjule. Halb moraalne õhkkond ajendas Juudat kaaskristlastele kirjutama, et nad ’võitleksid kõvasti usu eest’ (Juuda 3).

Jää moraalselt puhtaks. Jehoova ootab, et ta teenijad oleksid pühad ehk siis igas mõttes puhtad. Peetrus kirjutab: ”Saage ka teie pühaks kogu oma eluviisis, sest on kirjutatud: ”Teil tuleb olla pühad, sest mina olen püha”” (1. Peetruse 1:15, 16). Kristlastel on suurepärane eeskuju. Peetrus lausub: ”Kristus ise kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite hoolsalt tema jälgedes” (1. Peetruse 2:21). Ehkki kristlased võivad Jumala põhimõtete järgi elades raskusi kogeda, jääb nende südametunnistus puhtaks (1. Peetruse 3:16, 17). Peetrus õhutab kristlasi käituma pühalt ja tegema rikkalikult tegusid, milles peegeldub Jumalale pühendumus, kui nad ootavad Jumala kohtupäeva ja tõotatud uut maailma, kus ”õigus elab” (2. Peetruse 3:11—13).

Osuta armastust. ”Jumal on armastus,” kirjutab Johannes. Apostel toob välja, et Jumal osutas sügavat armastust sellega, et saatis Jeesuse ”lepitusohvriks meie pattude eest”. Kuidas peaksid kristlased sellele armastusele vastama? Johannes selgitab: ”Armsad, kui Jumal on niiviisi meid armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist” (1. Johannese 4:8—11). Üks viis, kuidas seda teha, on olla usukaaslaste vastu külalislahke (3. Johannese 5—8).

Kuidas saavad kristlased näidata, et armastavad Jehoovat? Johannes vastab: ”Armastus Jumala vastu tähendab seda, et me peame kinni tema käskudest, ja tema käsud ei ole koormavad” (1. Johannese 5:3; 2. Johannese 6). Niisiis võivad need, kes Jumalale kuuletuvad, olla kindlad, et Jumal armastab neid üha ja annab neile ”igavese elu” (Juuda 21).

Allikmaterjal: Jaakobuse; 1. Peetruse; 2. Peetruse; 1. Johannese; 2. Johannese; 3. Johannese; Juuda