17. LUGU
Erinevad kaksikud
NEED kaks poissi siin on teineteisest väga erinevad, on ju nii? Kas sa tead, mis nende nimed on? Jahimees on Eesav, ja poiss, kes hoolitseb lammaste eest, on Jaakob.
Eesav ja Jaakob olid Iisaki ja Rebeka kaksikpojad. Iisak, nende isa, armastas väga Eesavit, sest see oli hea jahimees ja tõi perele toitu koju. Rebeka aga armastas rohkem Jaakobit, sest see oli vaikne ja rahulik poiss.
Nende vanaisa Aabraham elas veel, ja me võime ette kujutada, kuidas Jaakobile meeldis kuulata, kui ta Jehoovast jutustas. Aabraham suri 175-aastasena, kui kaksikud olid 15 aastat vanad.
Kui Eesav oli 40 aastat vana, abiellus ta kahe Kaananimaa naisega. See kurvastas Iisakit ja Rebekat väga, sest need naised ei kummardanud Jehoovat.
Siis ühel päeval juhtus midagi, mis tegi Eesavi väga vihaseks oma venna Jaakobi peale. Oli tulnud aeg, mil Iisak pidi oma vanemale pojale õnnistuse andma. Kuna Eesav oli Jaakobist vanem, lootis Eesav selle õnnistuse endale saada. Kuid Eesav oli varem Jaakobile müünud oma õiguse saada see õnnistus. Kui poisid sündisid, oli ka Jumal öelnud, et Jaakob saab selle õnnistuse. Ja nii see ka läks. Iisak andis õnnistuse oma pojale Jaakobile.
Kui Eesav sellest hiljem teada sai, vihastus ta väga Jaakobi peale. Ta oli nii vihane, et lubas Jaakobi tappa. Kui Rebeka sellest kuulis, oli ta väga mures. Ta ütles oma mehele Iisakile: „Oleks väga hirmus, kui ka Jaakob mõne Kaanani naisega abielluks.”
Siis kutsus Iisak oma poja Jaakobi ja ütles talle: „Ära abiellu Kaanani naisega, vaid mine oma vanaisa Betueli juurde Haaranisse. Võta üks tema poja Laabani tütardest endale naiseks.”
Jaakob kuulas oma isa ja asus kohe pikale teekonnale Haaranisse, kus ta sugulased elasid.