AABRAHAM, väljapaistev usumees Piibli ajaloost, jättis maha turvalise elu jõukas Uuri linnas. Peatunud mõnda aega Haaranis, elas ta ülejäänud elu nomaadina, kel polnud alalist elupaika, vaid kes elas telkides (1. Moosese 12:1–3; Apostlite teod 7:2–7; Heebrealastele 11:8–10). Ometi on kirjas: „Aabraham heitis hinge ning suri heas vanuses, vana ning elatanud [„rahulolev”, UM]” (1. Moosese 25:8). Mis oli muutnud ta elu nii rahuldustpakkuvaks? Ta polnud lihtsalt vana mees, kes tundis surivoodil rahulolu kordaminekute üle oma eluajal. Aabrahami väljapaistva usu tõttu Jumalasse nimetati teda hiljem „Jumala sõbraks” (Jakoobuse 2:23; Jesaja 41:8). Tema elu muutis rahuldustpakkuvaks see, et ta oli rajanud oma Loojaga paljutähendavad suhted.

² Nagu Aabraham umbes 4000 aastat tagasi, nii võid ka sina tänapäeval elada mõttekat, rahuldustpakkuvat elu, kui arendad sõprust Jumalaga. Võib-olla rabab sind mõte olla universumi Looja sõber, kuid see on täiesti võimalik. Mil moel? Sul on tarvis teda tundma õppida ning armastada (1. Korintlastele 8:3; Galaatlastele 4:9). Sellised suhted Loojaga  võivad muuta su elu rikkaks ja rahuldustpakkuvaks.

³ Neile, kes on valmis võtma vastu Jeesuse Kristuse lunastusohvrit, on Jehoova andnud juhised, kuidas elada õnnelikult (Jesaja 48:17). Tuleta meelde, et Aadam tõstis Jumala vastu mässu, kui hakkas isepäiselt otsustama, mis on hea ja mis on halb. Ehkki Jehoova lunastas kõik inimesed oma Poja ohvri vahendusel, luues neile seeläbi võimaluse saada patu ja surma orjusest vabaks, tuleb igal inimesel ise see lunastus vastu võtta ning loobuda enda kehtestatud mõõdupuudest hea ja halva kohta. Meil tuleb alluda seadustele ja põhimõtetele, mille Jumal on kehtestanud neile, kes võtavad vastu Jeesuse lunastusohvri.

⁴ Piiblit edasi uurides ja selles toodud põhimõtteid rakendades hakkad sa Jumala mõõdupuid hea ja halva kohta kindlasti väärtuslikuks pidama (Laul 19:8–10). Siis tahad sa öelda Jehoovale nagu tema prohvet Mooses: „Kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind” (2. Moosese 33:13; Laul 25:4). Piibel annab põhimõtted, mis aitavad sul nende „raskete aegade” probleemidega toime tulla (2. Timoteosele 3:1). Sa hakkad üha enam hindama Piiblit, mis aitab sul Jehoovat paremini tundma õppida ja temaga sõprussidemeid tugevdada.

⁵ Aabraham suri küll „vana ning rahulolevana”, ent seni, kuni inimesel tuleb surra, on elu ikkagi liiga lühike. Meis kõigis on loomupärane soov elada, ükskõik kui vanad me ka poleks. Põhjuseks on see, et Jumal on inimeste „südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni” (Koguja 3:11). Ka siis, kui meie elu kestab terve igaviku, ei suuda me eales mõista kõiki Jehoova loomistöid. Me võime Jehoova imepäraseid töid lõputult vaadelda, uurida ja nautida (Laul 19:2–5; 104:24; 139:14).

⁶ Võib arvata, et sind ei köida igavene elu maakeral, mis kubiseb sellistest probleemidest, nagu tänapäeval kogeda võib. Ent see ei peaks küll olema  muretsemise põhjuseks. Piibel tõotab: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13). Väljend „uued taevad” viitab uuele taevasele valitsusele – Jumala Kuningriigile, mis valitseb kogu maakera üle. „Uus maa” on uus inimühiskond, mis koosneb nendest, kes on selle Kuningriigi valitsusele kuulekad. Et seda teoks teha, asub Jehoova varsti tegutsema nende vastu, kes „hävitavad maad” (Ilmutuse 11:18; 2. Peetruse 3:10).

⁷ Kui varsti? „Maailmaajastu lõpetuse tunnusena” märkis Jeesus Kristus lisaks rahvastevahelistele sõdadele ka seda, et „nälga ja maavärisemisi on paiguti”, ning on ka „katku” ja „ülekohus läheb väga võimsaks” (Matteuse 24:3–13; Luuka 21:10, 11; 2. Timoteosele 3:1–5). Seejärel kuulutas ta prohvetlikult: „Kui te näete seda sündivat, siis tundke, et Jumala riik on ligidal!” (Luuka 21:31). Aeg, mil Jehoova hävitab kurjad, läheneb tõesti kiiresti. *

⁸ Pärast seda, kui Jehoova on „kõigeväelise Jumala suurel päeval” puhastanud maakera kurjusest, muudetakse see paradiisiks (Ilmutuse 16:14, 16; Jesaja 51:3). Seejärel „õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt” (Laul 37:29). Kuid mis saab neist, kes on surnud? „Ärge pange seda imeks,” ütles Jeesus, „sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks” (Johannese 5:28, 29). Jehoova, kes on huvitatud igast inimesest, tahab äratada surmaunne suikunud taas ellu. Teadlased võivad küll üritada inimesi tehnogeneetiliselt kloonida, kuid Loojal pole tarvis kloonimist appi võtta. Tema on suuteline mäletama iga lunastatuga seotud pisimaidki  üksikasju ning andma neile taas elu. Jah, sulle avaneb tulevikus võimalus kohtuda oma surnud omastega paradiislikul maal!

⁹ Milliseks kujuneb elu paradiisis? Siis täidavad maad õnnelikud mehed ja naised, kes ühtselt Loojat kiidavad. „Ükski elanik ei ütle: „Ma olen nõder!”” (Jesaja 33:24; 54:13). Mitte keegi ei kannata ei tervist laastava stressi ega emotsionaalsete või vaimsete häirete all. Kõigil on külluslikult süüa ning neile valmistab rõõmu mõtestatud, Jumala eesmärgi kohane töö (Laul 72:16; Jesaja 65:23). Nad naudivad rahu loomadega, rahu kaasinimestega, ja mis peamine, „rahu Jumalaga” (Roomlastele 5:1; Laul 37:11; 72:7; Jesaja 11:6–9).

¹⁰ Mida sa pead tegema, et paradiisi pääseda ning kõigiti rahuldustpakkuvat elu nautida? Jeesus Kristus ütles: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Niisiis, õpi jätkuvalt tundma Jehoovat ja Jeesust Kristust ning seda, mida Jumal sinult nõuab. Siis saad sa olla Jehoova Jumalale meele järgi, see aga muudab sinu elu ülimalt rahuldustpakkuvaks.