„PIIBEL on inimkonna tsivilisatsiooni ja elukogemuste kristallisatsioon ning unikaalne raamat,” öeldakse ajakirjas, mille on andnud välja Hiinas Guangzhous asuv Chung Shangi ülikool. 18. sajandi tähelepanuväärsele filosoofile Immanuel Kantile kuuluvad järgmised sõnad: „Inimkonnale on toonud kõigi aegade suurimat kasu see, et on olemas Piibel, raamat rahvastele. Iga püüe seda maha teha ... on inimsusvastane kuritegu.” „The Encyclopedia Americana” ütleb: „Piibli mõjusfäär ei piirdu sugugi vaid juutide ja kristlastega. ... Praegu nähakse selles eetilist ja usulist aaret, mille ammendamatud õpetused tõotavad muutuda veelgi väärtuslikumaks koos kasvava lootusega maailma tsiviliseerumisele.”

² Ehk on sinulgi huvi sellise raamatu kohta midagi teada saada, olgu sinu usuline kuuluvus milline tahes? 20. sajandi lõpuks oli Piibel kas tervikuna või osaliselt tõlgitud rohkem kui 2200 keelde. Enamikul inimestel on võimalik lugeda seda keeles, mida nad mõistavad. Arvestuste järgi on Piibli ülemaailmne kogutiraaž alates liikuvate trükitüüpide leiutamisest olnud neli miljardit.

³ Kui sul on Piibel, võiksid selle nüüd avada ja heita pilgu sisukorrale. Võid näha seal raamatute nimetusi alates 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni. Tegelikult on Piibel 66 raamatust koosnev koguteos, mille on pannud kirja umbes 40 inimest. Paljude poolt Vanaks Testamendiks kutsutavat 39 raamatust koosnevat esimest osa on õigem nimetada Heebrea Kirjadeks, sest see kirjutati peamiselt  heebrea keeles. Teist, 27 raamatust koosnevat osa, mida paljud kutsuvad Uueks Testamendiks, on kohane nimetada Kristlikeks Kreeka Kirjadeks, sest selle kirjutasid kristlikud kirjamehed kreeka keeles. Piibli kirjutamine kestis üle 1600 aasta – aastast 1513 e.m.a kuni aastani 98 m.a.j. Selle kirjutajad ei korraldanud eales toimetuse nõupidamisi, sealjuures kirjutati mõned raamatud samal ajal, kuid eri paigus, mida lahutasid tuhanded kilomeetrid. Kuid siiski on Piibel ühe läbiva teemaga ühtne tervik, olemata vastuoluline. Tekitab tõesti imestust, kuidas võisid enam kui 40 meest, kes elasid 16 sajandi pikkusel ajaperioodil, saada valmis raamatu, mille kooskõlalisus on sedavõrd kõrgetasemeline.

⁴ Olgugi et Piibli kirjutamine lõpetati enam kui 1900 aastat tagasi, ei jäta selle sisu ka nüüdisaja mehi ja naisi ükskõikseks. Ava oma Piiblis näiteks kirjakoht Iiob 26:7. Ära unusta, et see tekst pandi kirja 15. sajandil e.m.a. Selles öeldakse: „[Jumal] laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale!” (Meie kursiiv.) Seejärel võta lahti kirjakoht Jesaja 40:22, pidades meeles, et Jesaja raamat kirjutati 8. sajandil e.m.a. Selles salmis on kirjas: „See on tema, kes istub maasõõri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud, kes laotab taevad laiali loorina ja venitab neid otsekui telki elamiseks selles.” Milline kujutluspilt neid kaht kirjeldust lugedes tekib? Pilt kosmoses „rippuvast” kerakujulisest objektist. Tõenäoliselt oled sa näinud sellist kujutist nüüdisaegsete kosmoseaparaatide saadetud fotodelt. Ehk paneb sind imestama, kuidas said nii kaua aega tagasi elanud inimeste ütlused olla teaduslikult sedavõrd täpsed.

⁵ Käsitlegem nüüd üht teist Piibliga seotud küsimust. Kas Piibel on ajalooliselt täpne? Mõnede arvates on Piibel vaid kogum legende, millel pole ajaloolist alust. Võtkem näiteks Iisraeli tuntud kuninga Taaveti. Alles hiljuti põhinesid teadmised tema olemasolust pelgalt Piiblil. Olgugi et tunnustatud ajaloolased  peavad teda tegelikult elanud isikuks, püüavad mõningad skeptikud taandada teda juudi propagandistide loodud legendiks. Mida näitavad faktid?

⁶ Aastal 1993 leiti muistse Iisraeli linna Daani varemetest raidkiri, millel mainitakse „Taaveti koda”. Raidkiri leiti purustatud monumendilt, mille olid püstitanud 9. sajandil e.m.a iisraellaste alistamise tähistamiseks nende vaenlased. Ootamatult tuli päevavalgele muistne viide Taavetile mujalt kui Piibli lehekülgedelt! Kas sel oli tähtsust? Seoses selle leiuga märkis Israel Finkelstein Tel Avivi ülikoolist: „Koos Taaveti raidkirja avastamisega varises piiblinihilism üleöö kokku.” On huvitav, et professor William F. Albright, arheoloog, kes oli aastakümneid Palestiinas väljakaevamisi teinud, lausus kord: „Avastus avastuse järel on kinnitanud arvukate üksikasjade paikapidavust, nii et Piiblit kui väärtuslikku ajalooallikat on üha enam tunnustama hakatud.” Taas võiksime küsida, kuidas võis see iidne raamat erinevalt eepostest ja legendidest ajalooliselt sedavõrd täpne olla? Ent see pole veel kõik.

⁷ Piibel on ka prohvetikuulutuste raamat (2. Peetruse 1:20, 21). Sõna „prohvetikuulutus” võib sulle tuua otsekohe meelde isehakanud prohvetite täitumata jäänud sõnad. Ent jätkem eelarvamused ning avagem Piibel Taanieli 8. peatüki kohalt. Siin kirjeldab Taaniel nägemust kahe sarvega jäära ja „väljapaistva sarvega” karuse siku vahelisest võitlusest. Peale jääb sikk, ent tema suur sarv murdub. Selle asemele kasvab neli sarve. Mis on selle nägemuse tähendus? Taaniel jutustab edasi: „Jäär, keda sa nägid, kellel oli kaks sarve, on Meeda ja Pärsia kuningad. Karune sikk on Kreeka kuningas; suur sarv tema silmade vahel on esimene kuningas. Ja et see murdus ning neli tõusid selle asemele, on neli kuningriiki, mis tõusevad tema rahvast, aga mitte nii vägevad kui tema” (Taaniel 8:3–22).

⁸ Kas see prohvetikuulutus täitus? Taanieli raamatu kirjutamine lõpetati aastal 536 e.m.a. 180 aastat  hiljem – aastal 356 e.m.a – sündinud Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Pärsia impeeriumi. Tema oligi see „suur sarv” „karuse siku” silmade vahel. Nagu kirjutab juudi ajaloolane Josephus, näidati Jeruusalemma sisenenud Aleksandrile enne Pärsia üle võidu saavutamist Taanieli raamatut. Ta jõudis järeldusele, et talle näidatud Taanieli prohvetikuulutuse sõnad käivadki tema sõjakäigu kohta Pärsia vastu. Lisaks võid sa maailmaajaloo õpikutest lugeda, mis juhtus Aleksandri maailmariigiga pärast tema surma aastal 323 e.m.a. Tema impeeriumi hakkasid lõpuks valitsema neli väejuhti ning aastal 301 e.m.a jagasid need „suure sarve” asemele kasvanud „neli sarve” riigi neljaks osaks. Taas on meil põhjust imestada, kuidas suutis üks raamat paarisaja aasta pärast toimuvat nii värvikalt ja täpselt ennustada.

⁹ Eeltoodud küsimusele vastab Piibel ise: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik” (2. Timoteosele 3:16). Jumal ’sisendas’ info, mida me praegu Piibli raamatutest lugeda võime, umbes 40 kirjutaja mõistusesse. Need vähesed siin käsitletud teaduslikud, ajaloolised ja prohvetlikud näited lubavad teha vaid ühe kindla järelduse: see unikaalne raamat Piibel pole mitte inimtarkuse vili, vaid selle päritolu on jumalik. Kuid tänapäeval suhtuvad paljud selle Autori, Jumala olemasollu skeptiliselt. Kuidas on lugu sinuga?