Aleppo Codex (Aleppo koodeks) on heebrea käsikiri, mida hoiti sajandeid Süürias Aleppos juudi kogukonnas, aga praegu on see Jeruusalemmas Iisraeli Muuseumis. See valmistati Tiberiases Galilea järve ääres ja on dateeritud umbes aastasse 930 m.a.j. (Vt lisa A3.)

Aleppo koodeksit peetakse parimaks piibli heebreakeelse osa masoreetseks käsikirjaks. (Vt MASOREETNE TEKST.) Selle kirjutas kirjatundja Shlomo ben Buya’a. Hiljem täiendas seda tuntud juudi õpetlane Aaron ben Asher, kes uuris läbi kõik tol ajal talle kättesaadavad piibli heebreakeelse osa käsikirjad, et tekst oleks võimalikult täpne. Ta lisas vokaali- ja rõhumärgid ning tegi ka teksti kohta kommentaare. Arvatakse, et 12. sajandil elanud lugupeetud juudi õpetlane Maimonides nimetas seda kõige paremaks heebrea piibli käsikirjaks, ning selle seisukoha on omaks võtnud paljud juudid.

Algselt oli Aleppo koodeksis terve piibli heebreakeelne osa. See oli kirjutatud heebrea keeles umbes 490 pärgamendile peamiselt kolmes veerus. (Vt PÄRGAMENT.) Umbkaudu kolmandik koodeksist on läinud kaotsi. Algusest on puudu suurem osa pentateuhist ja lõpust Ülemlaulu lõpuosa, Koguja, Nutulaulud, Ester, Taaniel, Esra ja Nehemja. Terve piibli heebreakeelne osa on aga säilinud Leningradi koodeksis (masoreetne käsikiri aastast 1008/1009 m.a.j). (Vt CODEX LENINGRADENSIS.)