Aastal 1516 andis hollandi õpetlane Desiderius Erasmus (u 1469–1536) välja oma esimese uue testamendi kreekakeelse väljaande, mis oli üldse esimene piibli kreekakeelse osa trükiväljaanne.

Erasmus sai aru, et ladinakeelses Vulgatas on hulgaliselt vigu. (Vt VULGATA.) Ta soovis, et nii piibli algkeelne tekst kui ka tema uus ladinakeelne tõlge oleksid õpetlastele kättesaadavad, et nad saaksid tõlkida piibli võimalikult täpselt keeltesse, mida rahvas rääkis. Erasmus võrdles hoolikalt tol ajal olemasolevaid käsikirju, et koostada võimalikult originaalilähedane kreekakeelne standardtekst. Esimese väljaande pani ta kokku kiirustades ja seal oli palju vigu. Aja jooksul ta aga parandas oma kreekakeelset teksti ning andis aastatel 1519–1535 välja neli uuendatud väljaannet.

Erasmuse kreekakeelse teksti väljaandmine oli tähelepanuväärne sündmus. Kuigi Erasmuse tekstis oli vigu, osalt seepärast, et tal oli ligipääs vaid piiratud hulgale käsikirjadele, oli sellel järgnevatel sajanditel piiblitõlkijatele suur mõju. Hiljem sai tema tekst aluseks uutele kreekakeelsetele standardtekstidele. Lisaks tõlkisid paljud piiblitõlkijad, sealhulgas Luther ja Tyndale, Erasmuse kreekakeelse teksti alusel piibli tol ajal Lääne-Euroopas kõneldavatesse keeltesse.