See kreekakeelne käsikiri pärineb 4. sajandist ja algselt hõlmas see kogu piiblit. See on kirjutatud untsiaalkirjas kvaliteetsele veläänile. (Vt KÄSIKIRI; UNTSIAAL.) Poeetiliste raamatute tekst on pandud kirja kahes veerus ja ülejäänud piibel kolmes veerus.

See käsikiri ei ole säilinud täismahus. Arvatakse, et algselt oli selles umbes 820 lehekülge, kuid praegu on neist alles 759. Koodeks algab salmiga 1. Moosese 46:28. Puudu on veel osa Laulude raamatust, Heebrealastele 9:14–13:25, esimene ja teine kiri Timoteosele, kiri Tiitusele, kiri Fileemonile ja Ilmutusraamat. Arvatavasti kirjutati see käsikiri Egiptuses, aga selle kohta puuduvad kindlad tõendid. Codex Vaticanus on hoiul Roomas Vatikani Raamatukogus. Teadaolevalt on see seal olnud juba 15. sajandist peale, kuid õpetlased said seda uurima hakata alles 19. sajandil.

Seda peetakse üheks kõige väärtuslikumaks Septuaginta ja piibli kreekakeelse osa käsikirjaks. Seetõttu on see üheks põhilisemaks allikaks, millel rajanevad tänapäeva piiblitõlked. Õpetlased kasutavad tihti Codex Alexandrinus’t, Codex Sinaiticus’t ja Codex Vaticanus’t, et teha kindlaks, kas ümberkirjutajad on teinud hilisemates käsikirjades mõne vea või midagi juurde lisanud. (Vt „Pildid ja videod”, „Codex Vaticanus. Markuse evangeeliumi lõpp” ja Joh 7:53 kommentaari.)