Piirkond Anatoolia (Väike-Aasia) keskosas, tänapäeva Türgis. Hiljem sai Galaatiast Rooma provints.

Sinna piirkonda elama asunud inimesed olid pärit Lääne-Euroopast Galliast. Sealt emigreerusid paljud ja mõned asusid elama lausa Bosporuse väina lähistele. Kreeklased hakkasid nimetama neid keltideks või gallideks (kr galátai) ja sellest tuli ka nimi Galaatia. Aastatel 278–277 e.m.a läksid keldid üle Bosporuse väina, sest Bitüünia kuningas palkas nad oma armeesse. Sõjaväes teenimise eest anti neile suur piirkond Anatoolia keskosas, millest sai Galaatia kuningriik. Need palgatud sõdurid võtsid endaga kaasa ka oma naised ja lapsed. Alguses nad vältisid kohalikega segunemist. Nad suutsid isegi hoida oma kultuuri, uskumusi ja keelt. Kuid hiljem hakkasid nad teenima kohalike rahvaste jumalaid. Nende viimasest kuningast Amyntasest sai Rooma vasallkuningas. Tema valitsusajal Galaatia kuningriik laienes. Amyntas hukkus lahingus aastal 25 e.m.a ja tema kuningriigist sai Rooma provints Galaatia.

Sajandite jooksul muutusid selle provintsi piirid korduvalt. Apostel Pauluse päevil oli Galaatia üks suurimaid provintse Rooma impeeriumis. See hõlmas lisaks Galaatia algsele piirkonnale ka Früügia idaosa, Lükaooniat, Isauriat ja piirkondi Pisiidias, Pamfüülias, Paflagoonias ja Pontoses, mis jäi kirdesse. (Vt lisa B13 ja „Kiri galaatlastele. Tutvustus”.)