Sõna „hingamispäev” („sabat”) tuleb heebrea verbist tähendusega „puhkama; lõpetama, järele jätma”. See on juudi kalendri järgi nädala seitsmes päev ja kestab reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni. Peale selle oli aastas mitmeid teisi samalaadseid pühasid ning seitsmes aasta ja viiekümnes aasta olid hingamisaastad ehk puhkeaastad. Hingamispäeval ei tohtinud tööd teha, ainult preestrid täitsid pühamus oma teenistusülesandeid. Puhkeaastal pidi maa sööti jääma ning heebrealased ei tohtinud oma rahvuskaaslastelt võlgu sisse nõuda. Moosese seaduses olid hingamispäeva kohta mõistlikud piirangud, kuid Jeesuse päeviks olid juudi usujuhid lisanud neile palju reegleid, mida rahval oli raske järgida. (2Mo 20:8; 3Mo 25:4; Lu 13:14–16; Kol 2:16.)