Väljend, mida kasutatakse sageli piibli raamatute muistsete ümberkirjutuste kohta. Sõna „käsikiri” ehk „manuskript” tuleneb ladinakeelsest fraasist manu scriptus, mis tähendab „käsitsi kirjutatud”.

Iidsel ajal kirjutati tekstid tihtipeale pärgamendile, veläänile ja papüürusele. Pärgamenti tehti veise-, lamba- või kitsenahast, velääni vasikanahast, papüürust aga papüürus-lõikheina varresäsist.

Piibli raamatute algkäsikirjad on ammu hävinud, kuid on leitud nende väga vanu ümberkirjutusi. Neist ühed olulisemad on piibli heebreakeelse osa raamatute käsikirjad, mis on tuntud kui Surnumere kirjarullid. Mõned neist käsikirjadest või nende fragmentidest on dateeritud 3. sajandisse e.m.a. Arvestuste kohaselt on raamatukogudes hoiul umbes 6000 piibli heebreakeelse osa käsikirja või nende osa. Säilinud on ka hulk piibli kreekakeelse osa käsikirju: ligikaudu 5300 kreeka- ja 10 000 ladinakeelset, samuti käsikirju paljudes teistes keeltes.