Nahariba või näiteks kõrkjatest, kõõlustest või karvadest põimitud pael. Selle laiemasse, keskmisse ossa asetati visatav ese, milleks enamasti oli kivi. Lingu üks ots seoti käe külge. Teist otsa hoiti peos, ning kui lingu oli paar korda pea kohal keerutatud, lasti see lasti. Muistsel ajal kuulusid lingumehed ka sõjaväe koosseisu. (Koh 20:16; 1Sa 17:50.)