Piibli kreekakeelses osas on selle sõna vasteks tihti kósmos, mille põhitähendus on „kord, korrastatus”. Ühe õpetlase sõnul on selle algtähendus „asjade kokku sobitamine üheks tervikuks või sellise tegevuse lõpptulemus”. Seega kasutati sõna kósmos seoses sõdurite lahingukorda seadmise, toiduvalmistamise või laulu komponeerimisega. Kuna sageli on korda ja sümmeetriat seostatud iluga, siis üks selle sõna tähendusi oli ka „ehe”, näiteks selline ehe, millega naised end kaunistasid. (1Pe 3:3.) Sõna „kosmeetika” tuleb sellest kreeka sõnast. Ja mitmed kreeka kirjamehed märkisid, et terminiga kósmos tähistati ka universumit. (Vrd Ap 17:24 [ja kommentaar]. Võimalik, et Paulus kasutas sõna kósmos siin salmis just selles tähenduses.) Hiljem hakati selle sõnaga tähistama inimkonda.

Piibli kreekakeelses osas käib kósmos enamasti inimeste kohta. Sõltuvalt kontekstist on sellel kolm tähendust. 1) Inimkond tervikuna, ükskõik milline on inimeste moraalne seisund või eluviis. (Mt 5:14; 26:13; Joh 3:16 ja kommentaar; Ro 5:12; 1Jo 4:14.) 2) Inimühiskond; keskkond, kuhu laps sünnib ja kus ta elab. (Lu 9:25 ja kommentaar; Joh 16:21 ja kommentaar; 1Ti 6:7; Jk 2:5; 1Jo 3:17.) (Selles tähenduses on kósmos sarnane sõnaga aión, „ajastu”. Vt AJASTU.) 3) Inimesed, kes pole Jehoova teenijad; Jumalast võõrdunud ülekohtune ühiskond. (Mt 4:8; Joh 15:19 ja kommentaar; 17:14 ja kommentaar; 1Ko 2:12; Heb 11:7; 2Pe 2:5; 3:6; 1Jo 5:19.) Kõigil neil juhtudel on kósmos säilitanud oma põhitähenduse „kord, korrastatus”, sest maailmale on omane teatud struktuur: see koosneb näiteks kultuuridest, rahvastest ja majandussüsteemidest. (Ilm 7:9; 14:6.)