Inimene, kellele Jumal oli andnud võime tajuda tema tahet, kelle silmad ta oli nii-öelda avanud, et see inimene näeks ja mõistaks asju, mida inimesed üldiselt ei suutnud. Vastav heebrea sõna tuleb juursõnast, mis tähendab „nägema” (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses). Nägija poole pöörduti keerulistes olukordades, et saada head nõu. (1Sa 9:9.)