Nurgakivi oli ehitise kahe seina ühenduskohas olev kivi, mis hoidis seinu koos. Tähtsaim nurgakivi asetses vundamendis, suurte hoonete ja linnamüüride jaoks valiti selleks massiivne kivi. Sõna „nurgakivi” kasutatakse ka piltlikus tähenduses, näiteks kui räägitakse maa loomisest. Samuti nimetatakse Jeesust kristliku koguduse nurgakiviks. (Ii 38:6; Ef 2:20.)