Iga-aastane püha, mida peeti avivikuu (niisanikuu) 14. päeval, et mälestada iisraellaste vabanemist Egiptusest ja seda, kuidas Jehoova ingel läks mööda (hbr pasáh, „mööda minema”) nende esmasündinutest, kui ta surmas egiptlaste esmasündinud. Paasapüha päeval tapeti lamba- või kitsetall, see küpsetati tulel ning seda söödi koos kibedate rohttaimede ja hapnemata leivaga. (2Mo 12:27; Joh 6:4; 1Ko 5:7.)