(u 20–10 e.m.a – u 50 m.a.j), juudi kirjanik ja filosoof, elas Egiptuses Aleksandrias. Ta oli tuntud kui Philon Aleksandriast ning juudi päritolu tõttu ka kui Philo Judaeus.

Philoni nagu ka paljude teiste Egiptuses elanud juutide emakeel oli kreeka keel. Piibli uurimisel tugines Philon heebrea pühakirja kreekakeelsele tõlkele Septuagintale. See, kuidas ta kasutab teatud kreeka sõnu, mida leidub ka piibli kreekakeelses osas, aitab nende sõnade tähendust paremini mõista ning pakub seepärast huvi ka piibliuurijatele. (Vt Mt 19:28 kommentaari.)

Philoni meelest oli ainus õige religioon judaism ja ta püüdis seda paganatele köitvamaks teha. Ent ta segas piibli õpetused kreeka filosoofiaga, nagu näiteks platonismiga. Philon kaitses usku Jumala olemasollu. Samas aga väitis ta, et Jumal on ilma omadusteta ja käsitamatu ning et seepärast on võimatu pöörduda tema poole nimepidi.

Philoni kirjutistel oli oma osa selles, miks paljud nime poolest kristlased võtsid omaks paganliku hinge surematuse õpetuse. Ja tema õpetused logose ehk sõna kohta soodustasid piibliga vastuolus oleva kolmainuõpetuse väljakujunemist.