(u 56 – u 120), rooma oraator ja ametnik täisnimega Publius Cornelius Tacitus. Paljud peavad teda Vana-Rooma suurimaks ajaloolaseks.

Tacituse kuulsaimad teosed on „Ajalugu” (u 104–109) ja „Annaalid” (u 115–117), mis üheskoos annavad ülevaate Rooma impeeriumi ajaloost aastail 14–96. Tacitust peetakse moralistiks, kuna ta mõistis Rooma hirmuvalitsejad nende kõlbelise laostumuse ja võimu kuritarvitamise pärast karmilt hukka. Näiteks, kuigi Tacitus ei pidanud kristlastest eriti palju lugu, kirjutas ta keiser Nero julmusest nende vastu, muu hulgas sellest, kuidas ta süüdistas kristlasi suures Rooma tulekahjus, mis toimus aastal 64.

Tacituse teostes on tihti mainitud isikuid, kellest räägib ka piibel. Nende hulgas on Rooma Süüria provintsi valitseja Quirinius, Juudamaa prokuraator Felix ning Pontius Pilatus, kes lasi keiser Tiberiuse ajal Kristuse hukata. Seega kinnitavad tema kirjutised piiblis öeldu tõesust. (Mt 27:2; Lu 2:1, 2; 3:1; Ap 23:24, 26.)