Küsimus, millele ei oodata kuuldavat vastust, vaid mille eesmärk on panna kuulaja mõte tööle, tõsta ilmekust või emotsionaalsust, rõhutada olulist mõtet või aidata kuulajal mingi asja üle arutleda.

Retooriliste küsimuste esitamine on mõjus õppemeetod, mida kasutatakse piiblis sageli. Jehoova esitas neid, kui noomis oma rahvast. (Jes 40:18, 21, 25; Jer 18:14.) Jeesus kasutas retoorilisi küsimusi, et rõhutada tähtsaid tõdesid. (Lu 11:11–13.) Kuulajate mõtlemise ergutamiseks esitas ta mõnikord mitu retoorilist küsimust järjest. (Mt 11:7–9.) Ka apostel Pauluse kirjades on palju retoorilisi küsimusi. (Ro 8:31–34; 1Ko 1:13; 11:22.)

Kui piiblit lugedes tuleb tekstis ette mõni retooriline küsimus, tasub peatuda ja mõelda, mis on selle eesmärk. Näiteks Jeesuse küsimuses „Kes teie seast, kellelt poeg palub leiba, annaks talle kivi?” avaldus tegelikult väide „Mitte keegi teist, kellelt poeg palub leiba, ei annaks talle kivi”. (Vt Mt 7:9 kommentaari.)