Varaseim heebrea pühakirja tekstide kreekakeelne tõlge, mis tehti kreeka keelt kõnelevate juutide tarbeks. Septuaginta tõlgiti Egiptuses 3. ja 2. sajandil e.m.a.

Pärimuse kohaselt olid tõlkijateks 70 juudi õpetlast. Sellest ka tõlke nimi Septuaginta, mis tähendab ladina keeles „seitsekümmend”. Tõlke lühend on LXX ehk arv 70 Rooma numbritega. Varasemates Septuaginta käsikirjades on Jumala nimi antud edasi kas kreeka tähtede või nelja heebrea konsonandi ehk tetragrammiga (eesti keeles JHVH). Kui heebrea pühakirja kaanon oli tõlgitud, lisati Septuagintale apokriivaraamatud. Piibli kreekakeelse osa kirjutajad tsiteerisid Septuagintast sageli kanoonilisi raamatuid, kuid pole tõendeid, et nad oleksid tsiteerinud apokriivaraamatuid. See on ka igati mõistetav, kuna mõned 1. sajandi kristlased suutsid püha vaimu mõjutusel aru saada, millised pühakirja raamatud on Jumalalt ja millised mitte. (1Ko 12:4, 10.)

Praegusajal on Septuaginta suureks abiks piibli heebreakeelse osa uurimisel ning aitab mõnede heebrea ja aramea sõnade tähendust paremini mõista.