Surnumere lähistelt leitud tuhandete kirjarullide ja fragmentide kogum. Esmajoones mõeldakse nende all käsikirju, mis leiti 11-st Qumrani koopast Surnumere loodekaldal. (Vt QUMRAN (KUMRAN).) Arvatakse, et sellesse kogusse kuulus 930 piibli ja muud käsikirja. Enamik on kirjutatud heebrea keeles, aga on ka aramea- ja kreekakeelseid käsikirju.

Kirjutised avastati aastatel 1947–1956. Need olid pandud savianumatesse ja peidetud koobastesse. Umbes veerand neist olid piiblikäsikirjad või fragmendid ning esindatud olid kõik piibli heebreakeelse osa raamatud, välja arvatud Estri raamat.

Surnumere kirjarullide väärtus seisneb eelkõige nende vanuses. Nad on dateeritud ajavahemikku 3. sajand e.m.a. kuni 1. sajand m.a.j. Üks neist, kogu Jesaja raamatut sisaldav nahkrull, kirjutati umbes tuhat aastat varem, kui oli kirjutatud seni teadaolevalt vanim Jesaja raamatut sisaldav käsikiri. (Vt „Pildid ja videod”, „Kõige terviklikum Jesaja kirjarull”.) Seda Jesaja kirjarulli ja ka teisi Surnumere kirjarullide seast leitud piibliraamatuid võrreldi hoolikalt tekstidega, mis olid pärit umbes tuhat aastat hilisemast ajast. Võrdlus näitas, et piibli heebreakeelset osa oli erakordselt täpselt ümber kirjutatud. Surnumere kirjarullide puhul on tähelepanuväärne veel see, et Jumala nimi esineb sageli nii piibli kui ka muudes käsikirjades.

Muistseid käsikirju on leitud ka mujalt Juuda kõrbest Surnumere lähedalt. Näiteks Qumranist lõunasse jäävast Murabbaati vadist. (Vt „Pildid ja videod”, „Lahutustunnistus” ja „Võlakiri”.) Nahal Heverist, mis jääb veel rohkem lõunasse, leiti üks varane Septuaginta käsikiri. Selles kreekakeelses mitteterviklikus käsikirjas kasutati niinimetatud väikeste prohvetite osas tetragrammi, mis oli kirja pandud vanaheebrea tähtedega. (Vt lisa C3, Mt 1:20.)