Sümboolne koht, „kus on põlev väävel” ning mida nimetatakse ka teiseks surmaks. Sinna heidetakse mittekahetsevad patustajad, Saatan ning isegi surm ja surmavald. Kuna Saatanale kui vaimolendile ning surmale ja surmavallale ei saa tuli mingit kahju teha, võib järeldada, et tulejärv ei tähenda mitte igavest piinapaika, vaid sümboliseerib igavest hävingut. (Ilm 19:20; 20:14, 15; 21:8.)