Piiblis mõeldakse ümberkirjutaja all inimest, kes kirjutas ümber pühakirja osi ning dokumente. (Esr 7:6.)

Piibliaegadel paljundati kirjasõna käsitsi. See oli aeglane ja vaevarikas töö, mis nõudis osavust. (L 45:1.) Piiblis mainitakse nimeliselt ümberkirjutajaid Esrat, Saadokit ja Saafanit. (Neh 12:26; 13:13; Jer 36:10.) Kuna materjalid, millele pühakirjaosad originaalis kirja pandi, said paratamatult ajahambast pureda, aitas ümberkirjutajate töö pühakirja alal hoida. Pealegi, sedamööda, kuidas kasvas pühakirja lugejate hulk, kasvas ka nõudlus selle ärakirjade järele. Ümberkirjutaja töö nõudis tihtipeale teksti pedantselt täpset kontrolli ja korrektuuri. Mõned ümberkirjutajad lugesid koguni üle nii ümberkirjutatud sõnad kui ka tähed. Ümberkirjutajate osavus ja hoolsus aitasid kaasa Jumala sõna püsimajäämisele sajandite voolus.