Saatan ja deemonid on alati olnud julmad ning ohtlikud. Vanal ajal surmas Saatan ustava Hiiobi karja ja sulased. Seejärel tappis ta Hiiobi kümme last, purustades „suure tuulega” maja, kus nad olid. Seejärel lõi Saatan Hiiobit „kurjade paisetega jalatallast pealaeni”. — Iiob 1:7—19; 2:7.

Jeesuse päevil tegid deemonid mõned inimesed tummaks ja pimedaks. (Matteuse 9:32, 33; 12:22) Nad piinasid üht meest ja panid ta ennast kividega peksma. (Markuse 5:5) Samuti panid nad ühe poisi karjuma, paiskasid ta maha ja ’raputasid teda’ ägedalt. — Luuka 9:42.

Tänapäeval on Saatan ja deemonid mõrtsukalikumad kui kunagi varem. Õigupoolest on nende kuritahtlik tegevus kasvanud sellest peale, mil nad taevast välja heideti. Teated maailma eri paigust  annavad tunnistust nende julmusest. Mõningaid inimesi vaevavad nad haigustega. Teisi nad kimbutavad öösiti, laskmata neil magada või saates neile hirmsaid unenägusid. Kolmandaid nad kuritarvitavad seksuaalselt. Neljandaid nad ajavad hulluks, õhutavad sooritama mõrva või enesetappu.

Surinames elav Lintina jutustab, et deemon ehk kuri vaim tappis tema pere 16 liiget ning piinas teda füüsiliselt ja vaimselt 18 aastat. Isiklikust kogemusest ütleb ta, et deemonid „naudivad oma tõrksate ohvrite piinamist kuni surmani”.

Aga Jehoova on võimeline kaitsma oma sulaseid Saatana rünnakute eest. — Õpetussõnad 18:10.