1., 2. Mille peale sai Jeesus vihaseks ja miks?

 JEESUS oli ilmselgelt ärritunud – ja selleks oli ka põhjust. Sul on ehk raske teda sellisena kujutleda, sest ta oli ju väga tasase meelega mees (Matteuse 21:5). Muidugi säilitas ta täieliku enesevalitsuse, sest tema viha oli õiglane. a Aga mis võis seda rahuarmastavat meest niiviisi pahandada? Äärmine ebaõiglus.

² Jeruusalemma tempel oli Jeesusele väga kallis. Kogu maailmas oli see ainus pühapaik, mis oli pühendatud tema taevase Isa kummardamiseks. Paljudes maades elavad juudid võtsid ette pika teekonna, et tulla sinna Jumalat kummardama. Isegi jumalakartlikud mittejuudid tulid nende jaoks eraldatud templiõue. Aga kui Jeesus oma teenistuse alguses templisse läks, nägi ta kohutavat vaatepilti. See koht oli rohkem turu kui jumalakoja moodi! Kõikjal sagisid kaubitsejad ja rahavahetajad. Aga mis selles siis ebaõiget oli? Nende meeste jaoks oli Jumala tempel kõigest koht, kus teiste arvelt kasu saada – neid koguni röövida. Mis mõttes? (Johannese 2:14.)

3., 4. Milline ahne rõhumine leidis aset Jehoova kojas ja mida Jeesus ette võttis, et sellele lõpp teha?

³ Usujuhid olid teinud ettekirjutuse, mille kohaselt oli templimaksu võimalik maksta üksnes teatud tüüpi müntidega. Templi külastajad pidid nende müntide hankimiseks raha vahetama. Seepärast panid rahavahetajad oma lauad  üles otse templisse ja nõudsid iga vahetustehingu pealt tasu. Ka loomade müümine oli väga tulus äri. Need, kes tahtsid ohvreid tuua, võisid linnas igalt kaupmehelt loomi osta, kuid templiametnikud ei pruukinud neid ohverdamise tarvis kõlblikuks tunnistada. Seevastu otse templi territooriumilt ostetud ohvrid olid kindlasti vastuvõetavad. Nii need kaupmehed siis nõudsid endi meelevallas olevalt rahvalt vahel lausa pöörast hinda. b See polnud enam häbematu äritsemine, vaid lausa röövimine!

⁴ Jeesus ei võinud sallida sellist ebaõiglust. See oli ju tema Isa koda! Ta valmistas nööridest piitsa ja ajas templist välja kõik veised ja lambad. Seejärel läks ta rahavahetajate juurde ja pööras ümber nende lauad. Kujutle, kuidas kõik need mündid üle marmorpõranda kõlisedes laiali lendavad! Mehi, kes müüsid tuvisid, käskis ta rangel toonil: „Viige need siit ära!” (Johannese 2:15, 16). Paistab, et mitte keegi ei söandanud sellele julgele mehele vastu hakata.

5.–7. a) Kuidas mõjutas Jeesuse õiglustunnet tema elu enne inimeseks saamist ja mida me saame teada, kui uurime tema eeskuju? b) Kuidas on Jeesus võidelnud Saatana ebaõiglaste süüdistustega ja kuidas ta teeb seda tulevikus?

⁵ Muidugi tulid need kaupmehed jälle tagasi. Umbes kolme aasta pärast pööras Jeesus jälle tähelepanu samale ebaõigluse ilmingule. Siis tsiteeris ta sõnu, millega Jehoova ise mõistis hukka need, kes tegid tema koja „röövlikoopaks” (Jeremija 7:11; Matteuse 21:13). Jah, nähes, kuidas need ahnitsejad rõhuvad rahvast ja rüvetavad Jumala templit, tundis Jeesus just seda, mida tema Isa. Ja selles pole midagi  imestamisväärset! Oli ju Jeesus miljonite aastate jooksul saanud õpetust oma taevaselt Isalt. Seetõttu oli Jehoova õiglustunne ka temale täielikult omaseks saanud. Ta on elav näide ütlusest „nagu isa, nõnda poeg”. Kui me siis soovime Jehoova õiglusest selge ettekujutuse saada, on parim võimalus selleks mõtiskleda Jeesus Kristuse eeskuju üle (Johannese 14:9, 10).

⁶ Jehoova ainusündinud Poeg nägi seda, kui Saatan süüdistas alusetult Jehoova Jumalat valetamises ja andis mõista, et Tema valitsusviis pole õiglane. Milline häbematu laim! See Poeg kuulis hiljem ka Saatana väljakutset, et mitte keegi ei teeni Jehoovat omakasupüüdmatult, armastusest. Need valesüüdistused tegid Poja õiglasele südamele kahtlemata valu. Kui vaimustatud ta kindlasti oli, saades teada, et tema hakkab täitma peamist rolli nende valede kummutamisel! (2. Korintlastele 1:20.) Kuidas ta seda tegi?

⁷ Nagu saime teada 14. peatükist, andis Jeesus Kristus lõpliku ja ammendava vastuse Saatana süüdistusele, mis puudutab Jehoova loodu laitmatust. Sellega rajas Jeesus aluse, et puhastada Jumala püha nimi Jehoova igasugusest laimust, sealhulgas valest, et tema täiuslik valitsemisviis on kuidagi puudulik. Kuna Jeesus on Jehoova seatud ülemjuht (teerajaja), seab ta kogu universumis jalule jumaliku õigluse (Apostlite teod 5:31). Ka maa peal elades peegeldas ta jumalikku õiglust. Jehoova ütles tema kohta: „Ma panen tema peale oma vaimu ja tema selgitab rahvaile, mis on õigus” (Matteuse 12:18). Kuidas Jeesus need sõnad täide viis?

8.–10. a) Kuidas edendasid juudi usujuhtide suulised pärimused põlgust mittejuutide ja naiste vastu? b) Mil viisil tegi suuline seadus koormavaks Jehoova seaduse hingamispäeva kohta?

⁸ Jeesus armastas Jehoova Seadust ja elas selle järgi. Kuid  temaaegsed usujuhid väänasid ja kuritarvitasid seda. Jeesus ütles neile: „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te ... ei hooli sellest, mis on Moosese seaduses kaalukam: õiglusest, halastusest ja ustavusest” (Matteuse 23:23). On ilmne, et need Jumala Seaduse õpetajad ei andnud selget arusaamist sellest, mis on õiglus. Vastupidi, nad ähmastasid jumalikku õiglust. Kuidas nad seda tegid? Toome mõned näited.

⁹ Jehoova käskis oma rahval püsida lahus ümberkaudsetest paganlikest rahvastest (1. Kuningate 11:1, 2). Kuid mõned fanaatilised usujuhid innustasid rahvast suhtuma põlastavalt kõigisse mittejuutidesse. Mišnasse pandi kirja koguni selline reegel: „Kariloomi ei tohi jätta paganate võõrastemajja, sest neid kahtlustatakse loomapilastuses.” Selline eelarvamuslik suhtumine eranditult kõigisse mittejuutidesse oli ebaõiglane ja täiesti vastuolus Moosese Seaduse vaimuga (3. Moosese 19:34). Mõned inimeste loodud seadused alandasid naisi. Suuline seadus ütles, et naine peab käima oma mehe taga, mitte tema kõrval. Mehel ei sobinud avalikus kohas vestelda naisega, isegi mitte omaenda abikaasaga. Naistel nagu orjadelgi polnud lubatud kohtus tunnistusi anda. Meeste jaoks oli koguni vastav palve, milles nad tänasid Jumalat selle eest, et nad pole naised.

¹⁰ Usujuhid matsid Jumala Seaduse inimeste väljamõeldud reeglite ja määruste alla. Näiteks hingamispäeva seadus lihtsalt keelas teha tööd hingamispäeval ning eraldas selle päeva Jumala teenimiseks, vaimse värskenduse saamiseks ja puhkamiseks. Kuid variserid tegid selle seaduse tõeliselt koormavaks. Nad võtsid endale õiguse otsustada, mis on „töö”. Nad nimetasid tööks 39 eri laadi tegevust, näiteks viljalõikuse ja jahipidamise. See omakorda tekitas lõputuid küsimusi. Kas hingamispäeval kirbu tapmine oli jahipidamine? Kas see oli viljalõikus, kui keegi möödaminnes kitkus kehakinnituseks põlluservast mõne viljapea? Kas haige  ravimine oli töö? Vastuseks sellistele küsimustele olid ranged ja üksikasjalikud reeglid.

11., 12. Kuidas väljendas Jeesus oma vastumeelsust variseride pärimuste suhtes, mis olid vastuolus Pühakirjaga?

¹¹ Kuidas sai Jeesus sellises õhkkonnas aidata inimestel mõista, mis on õiglus? Oma õpetuste ja eluviisiga astus ta julgelt välja nende usujuhtide vastu. Vaatleme kõigepealt mõningaid tema õpetusi. Ta mõistis otseselt hukka nende arvukad endi väljamõeldud reeglid ja ütles: „Te heidate Jumala sõna kõrvale oma pärimuse pärast, mida on põlvest põlve edasi antud” (Markuse 7:13).

¹² Jeesus näitas jõuliselt, et variseride arusaam hingamispäeva seadusest on vale – tegelikult pole nad selle seaduse eesmärgist üldse aru saanud. Ta selgitas, et Messias on „hingamispäeva isand” ja seetõttu on tal ka õigus tervendada inimesi hingamispäeval (Matteuse 12:8). Et seda mõtet rõhutada, sooritas ta hingamispäeval avalikult imelisi tervendamisi (Luuka 6:7–10). Need tervendamised olid eelpilt sellest, kui ta oma tuhandeaastase valitsusaja jooksul ravib terveks inimesed kogu maailmas. See saabuv ajajärk on kõige suurepärasem hingamispäev, mille kestel kogu ustav inimkond saab lõpuks puhata sajanditepikkusest vaevast patu ja surma rõhumise all.

13. Milline seadus hakkas kehtima pärast Kristuse maist teenistust ja mille poolest see erines varasemast seadusest?

¹³ Samuti andis Jeesus õiglusest selgema ettekujutuse uue seaduse, nimelt „Kristuse seaduse” kaudu, mis hakkas kehtima pärast tema maise teenistuse lõppu (Galaatlastele 6:2). Erinevalt varasemast Moosese Seadusest tugines see uus seadus suurel määral põhimõtetele, mitte kirjalikele käskudele. Siiski olid seal ka mõned otsesed käsud. Neist ühte nimetas Jeesus „uueks käsuks”. Jeesus õpetas kõiki oma järelkäijaid armastama üksteist nii, nagu tema oli armastanud neid (Johannese 13:34, 35). Jah, ennastohverdav armastus  pidi olema iseloomulik kõigile neile, kes elavad „Kristuse seaduse” järgi.

14., 15. Kuidas ilmnes see, et Jeesus tunnistas oma võimupiire, ja miks see teadmine on julgustav?

¹⁴ Jeesus tegi enamat, kui vaid õpetas armastust. Ta elas „Kristuse seaduse” järgi. Seda oli selgelt näha tema eluviisist. Pane tähele kolme viisi, kuidas Jeesuse eeskuju näitas selgelt, mis on õiglus.

¹⁵ Esiteks hoidus Jeesus põhimõttekindlalt tegemast midagi ebaõiglast. Ehk oled märganud, et ebaõiglus kaasneb sageli sellega, kui ebatäiuslikud inimesed lähevad uhkeks ja ületavad oma võimupiire. Jeesus seda ei teinud. Kord pöördus üks mees Jeesuse poole ja ütles: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks minuga pärandi.” Mida Jeesus selle peale vastas? „Inimene, kes on mind määranud teile kohtunikuks või vahemeheks?” (Luuka 12:13, 14.) Kas pole tähelepanuväärne? Kuigi Jeesus oli intelligentsi, otsustusvõime ja ka Jumala antud autoriteedi poolest üle kõigist teistest inimestest maa peal, keeldus ta siiski sekkumast sellesse küsimusse, kuna teda polnud volitatud lahendama selliseid asju. Seesugune tagasihoidlikkus on Jeesust alati iseloomustanud, isegi aastatuhandeid enne inimeseks saamist (Juuda 9). Jeesuse puhul on väga imetlusväärne, et alati usaldab ta alandlikult Jehoova otsust selle kohta, mis on õiglane.

16., 17. a) Kuidas ilmnes Jeesuse õiglus siis, kui ta kuulutas head sõnumit Kuningriigist? b) Kuidas näitas Jeesus, et tema õiglustundega kaasneb halastus?

¹⁶ Teiseks andis Jeesuse õiglusest tunnistust see, kuidas ta kuulutas head sõnumit Jumala Kuningriigist. Tema juures ei ilmnenud mingisugust erapoolikust, vaid ta soovis väga jõuda kõiksuguste inimesteni, olgu nad rikkad või vaesed. Seevastu variserid põlgasid vaeseid lihtsaid inimesi ja ütlesid nende kohta halvustavalt ʽam-ha·ʼaʹrets ehk „maarahvas”. Jeesus astus julgelt välja sellise ebaõigluse vastu. Kui ta  kuulutas inimestele head sõnumit – või kui ta ka sõi koos nendega, neid toitis, ravis või isegi ellu äratas –, edendas ta alati selle Jumala õiglust, kes tahab jõuda „kõiksuguste inimesteni”. c (1. Timoteosele 2:4.)

¹⁷ Kolmandaks kaasnes Jeesuse õiglustundega sügav halastus. Ta pingutas, et aidata patuseid (Matteuse 9:11–13). Ta tuli meeleldi appi inimestele, kes ei suutnud ennast kaitsta. Näiteks ei jaganud Jeesus usujuhtide arvamust, et kõigisse mittejuutidesse tuleb suhtuda kahtlustavalt. Ta aitas ja õpetas halastavalt mõningaid neist, kuigi teda oli saadetud eelkõige juudi rahva juurde. Kui Rooma sadakonnaülem palus, et Jeesus tervendaks tema sulase, oli ta sellega nõus ja ütles: „Ma pole mitte kelleltki Iisraelis leidnud nii suurt usku” (Matteuse 8:5–13).

18., 19. a) Kuidas osutas Jeesus austust naistele? b) Kuidas aitab Jeesuse eeskuju meil näha seost julguse ja õigluse vahel?

¹⁸ Samuti ei toetanud Jeesus valitsevat suhtumist naistesse. Ta tegi julgelt seda, mis on õiglane. Samaaria naisi peeti sama ebapuhtaks kui paganaid. Siiski kuulutas Jeesus Sühhari kaevu juures vähimagi kõhkluseta Samaaria naisele. Tegelikult oli just see naine esimene, kellele Jeesus andis selgelt teada, et ta on tõotatud Messias (Johannese 4:6, 25, 26). Variserid ütlesid, et naistele ei tohi õpetada Jumala Seadust, kuid Jeesus kasutas naiste õpetamiseks palju aega ja energiat (Luuka 10:38–42). Ja kuigi pärimus ütles, et naiste tunnistused pole usaldusväärsed, osutas Jeesus mitmele naisele seda au, et ilmus pärast ülestõusmist kõigepealt neile. Ta koguni käskis neil minna ja teatada oma meesjüngritele sellest tähtsast sündmusest! (Matteuse 28:1–10.)

 ¹⁹ Jah, Jeesus tegi rahvastele selgeks, mis on õiglus. Paljudel puhkudel sattus ta ise seejuures suurde ohtu. Jeesuse eeskuju aitab meil mõista, et tõeliselt õiglane tegutsemine nõuab suurt julgust. Seepärast on väga sobiv, et teda nimetatakse „lõviks Juuda suguharust” (Ilmutus 5:5). Tuleta meelde, et julge lõvi on õigluse sümbol. Lähitulevikus toob Jeesus maa peale õigluse täies ulatuses. „Ta seab maa peal jalule õigluse” (Jesaja 42:4).

20., 21. Kuidas on Messias-Kuningas edendanud õiglust meie ajal kogu maa peal ja kristlikus koguduses?

²⁰ Alates ajast, mil Jeesus sai aastal 1914 Messias-Kuningaks, on ta edendanud õiglust maa peal. Kuidas? Ta on kandnud hoolt, et läheks täide tema ettekuulutus, mis on kirjas Matteuse 24:14. Jeesuse järelkäijad maa peal on õpetanud kõigis maades elavatele inimestele tõde Jehoova Kuningriigi kohta. Nagu Jeesus, on ka nemad teinud kuulutustööd erapooletult ja õiglaselt, püüdes pakkuda kõigile inimestele – noortele ja vanadele, rikastele ja vaestele, meestele ja naistele – võimalust õppida tundma õiglast Jumalat Jehoovat.

²¹ Jeesus edendab õiglust ka kristlikus koguduses, kelle Pea ta on. Nagu ennustatud, annab ta „inimesi andideks”. Nendeks on ustavad kristlikud kogudusevanemad, kes on koguduses eestvedajad (Efeslastele 4:8–12). Hoides karjastena Jumala väärtuslikku karja, järgivad need mehed õigluse edendamisel Jeesus Kristuse eeskuju. Nad peavad alati meeles Jeesuse soovi, et tema lambaid koheldaks õiglaselt – hoolimata nende positsioonist, kuulsusest või varalisest olukorrast.

22. Mida tunneb Jehoova ebaõigluse suhtes, mis lokkab nüüdisaegses maailmas, ja millise ülesande on ta seoses sellega andnud oma Pojale?

²² Lähitulevikus aga toob Jeesus õigluse maa peale ennenägematul  viisil. Selles moraalselt laostunud maailmas lokkab ebaõiglus. Iga laps, kes sureb nälga, on andestamatu ebaõigluse ohver, eriti kui mõtleme tohutule rahale ja ajale, mida raisatakse relvade tootmiseks ning naudinguotsijate isekate tujude rahuldamiseks. Miljonite inimeste mõttetu tapmine igal aastal on vaid üks ebaõigluse vorm kõigi nende hulgas, mis kutsuvad esile Jehoova õiglase viha. Ta on määranud oma Poja pidama õiglast sõda kogu selle jumalatu maailma vastu, et teha jäädav lõpp kogu ebaõiglusele (Ilmutus 16:14, 16; 19:11–15).

23. Kuidas edendab Kristus pärast Harmagedooni õiglust kogu igaviku jooksul?

²³ Siiski nõuab Jehoova õiglus enamat kui vaid kurjade hävitamist. Ta on määranud oma Poja valitsema ka „Rahuvalitsejana”. Pärast Harmagedooni sõda taastab Jeesuse valitsus rahu kogu maa peal ja tema valitsusvõim „toetub õigusele ja õiglusele” (Jesaja 9:6, 7). Siis võib Jeesus tunda heameelt selle üle, et ta saab teha lõpu kogu ebaõiglusele, mis on toonud maailma nii palju viletsust ja kannatusi. Läbi kogu igaviku toetab ta Jehoova täiuslikku õiglust. Seega on meil elutähtis püüda praegu jäljendada Jehoova õiglust. Vaadelgem, kuidas me saame seda teha.