Piiblis on ennustatud, et meie ajale on iseloomulikud sõjad, maavärinad, katkud ja teised „hirmuäratavad vaatepildid”. (Luuka 21:10, 11.) Me võisime nende prohvetlike sõnade täitumist 2022. teenistusaastal selgelt näha. a Näiteks jätkus Ukrainas sõjategevus, muutes miljonite inimeste elu. Enamik maailmast toibus ikka veel COVID-19 pandeemiast. Lisaks sellele koges lugematul hulgal inimesi kannatusi selliste loodusõnnetuste tõttu, nagu maavärinad Haitil ning hävitavad tormid Kesk-Ameerikas, Filipiinidel ja Kagu-Aafrikas. Kuidas Jehoova tunnistajad kannatanuid aitasid?

 2022. teenistusaastal andis meie organisatsioon abi inimestele, kes olid kannatanud ühtekokku umbes 200 õnnetuses. Kokku anti katastroofiabi ligi 12 miljonit dollarit. b Vaatame nüüd, kuidas kasutati annetatud raha hädaliste aitamiseks kahe õnnetuse korral.

 14. augustil 2021. aastal tabas Lõuna-Haitit maavärin magnituudiga 7,2. Kahjuks said selles surma kolm Jehoova tunnistajat, kaks õde ja üks vend. Ellujäänud kogesid nii füüsilist kui emotsionaalset kahju ja tegelesid veel pikalt nende tagajärgedega. Vend Stephane ütleb: „Kogu linnas suri nii palju inimesi, et rohkem kui kahe kuu jooksul toimus iga nädal mitu matust.” Vend Éliézer räägib: „Paljudel tunnistajatel polnud peavarju, riideid, jalanõusid ega muud hädavajalikku. Veel mitmeid kuid elasid inimesed korduvate järeltõugete tõttu pideva hirmu all.”

 Meie organisatsioon ei viivitanud abi andmisega. Haiti harubüroo jagas kannatanutele üle 53 tonni toitu, lisaks telke, presentkatteid, madratseid ja päikesepatareiga telefoni laadijaid. 2022. teenistusaastal parandati või ehitati uuesti üles rohkem kui 100 kodu. Katastroofiabile kulutati üle miljoni dollari.

 Vennad ja õed on väga tänulikud. Lorette ütleb: „Maavärinas hävis nii meie kodu kui ka äri. Meil polnud midagi süüa, aga Jehoova organisatsioon tuli meile appi ja andis meile kõike vajalikku.” Micheline ütleb: „Maavärinas sai kannatada meie varjualune, kus me kahe pojaga elasime. Ma ei osanud teha midagi muud kui palvetada ja Jehoova vastas mu palvele organisatsiooni kaudu. Meil on nüüd elamiseks tugevate seinadega maja. Teen kõik, mida saan, et näidata Jehoovale, kui tänulik ma olen.”

 Kohalikele ametnikele ei jäänud märkamata, kuidas Jehoova tunnistajad kannatanuid abistasid. L’Asile’i raekoja direktor ütles: „Ma hindan väga, et te tulite nii kiiresti appi. Tahan teid kiita selle eest, et olete riigiesindajate vastu nii lugupidavad. On suur rõõm näha, et te ei tee seda raha pärast. Te tahate aidata inimesi ja teete seda armastusest.”

 24. jaanuaril 2022 maabus troopiline torm Ana Mosambiigis ja liikus sealt edasi läände Malawisse. Tsükloniga kaasnesid tugevad vihmahood ja tuulepuhangud kiirusega kuni 100 kilomeetrit tunnis. Torm kiskus maha elektriliinid, uhus ära sillad ja põhjustas ulatuslikke üleujutusi.

 Tormis said kannatada rohkem kui 30 000 Jehoova tunnistajat Malawis ja Mosambiigis. Katastroofiabi andmisega tegelenud Charles ütleb: „Kui nägin oma usukaaslaste kannatusi ja mida kõike nad kaotanud olid, siis mu süda valutas ja ma tundsin end abituna.” Isegi nende kasinad toiduvarud ja vilja pühkis torm minema. Paljud jäid ilma oma kodust. Üks vend kaotas oma naise ja kaks väikest tütart, kui nende päästepaat ümber läks.

 Torm oli kohutav. Öösel kell 1.00 kuulis Sengeredo pere Malawis Nchalos hirmuäratavat mühinat. Kaks jõge olid tõusnud üle kallaste. Vend Sengeredo otsustas, et neil tuleb kodust põgeneda. See oli tark otsus, sest peagi varises maja tulvavetes kokku. Kõik nende asjad said kahjustada või uhuti minema. Pere otsustas minna varju kuningriigisaali, kuhu nad tavaliselt kõndisid kodunt 30 minutit. Seekord võttis teekond aega kaks tundi. Nad olid läbimärjad ja väsinud, aga lõpuks turvalises paigas.

 Malawi ja Mosambiigi harubürood alustasid kiiresti päästetöid. Nad palusid ringkonnaülevaatajatel ja koguduse vanematel hinnata kannatada saanud vendade-õdede vajadusi ning pakkuda neile vaimset ja emotsionaalset tuge. Katastroofiabi andmist määrati juhtima mitu hädaabikomiteed, mis asusid viivitamata varustama vendasid ja õdesid nii toidu kui ka muu hädavajalikuga. Humanitaarabi andmiseks kasutati üle 33 000 dollari ja kodude parandamiseks ja ülesehitamiseks üle 300 000 dollari.

 Hädaabikomiteed kasutasid raha targalt, mis oli eriti oluline kõrge inflatsiooni tõttu. Katastroofiabi andmise ajal kasvas näiteks Malawi põhitoiduaine, maisijahu hind esimese seitsme kuu jooksul umbes 70 protsenti. Ka kütusehinnad tõusid. Raha säästmiseks ostsid vennad toiduaineid ja ehitusmaterjale kohapealt ning suurtes kogustes. Nii said nad allahindlusi ja vältisid suuri transpordikulusid.

 Jehoova rahvas oli katastroofiabi üle südamest tänulik. Vend Felisberto Mosambiigist ütleb: „Ma pole varem näinud teist sellist organisatsiooni, mis on andnud nii palju abi: ehitusmaterjale, transpordivahendeid, ehitustöölisi, toitu ning hoolt ja armastust. Selline katastroofiabi andmine on ilmekas näide vennaarmastusest, mida Jeesus kirjeldas piiblikohas Johannese 13:34, 35. Malawis elav lesk Ester, kelle kodu hävis, ütleb: „Olin meeleheitel, sest mul poleks olnud võimalik uut maja ehitada. Kui vennad tulid ja ehitasid mulle kodu, siis tundsin, nagu oleksin juba paradiisis.”

 Mida lähemale me uuele maailmale jõuame, seda ootuspärasem on, et toimub rohkem katastroofe. (Matteuse 24:7, 8.) Tänu teie heldetele annetustele võime, aga olla kindlad, et Jehoova rahvas saab vajaliku abi. Infot annetamisvõimaluste kohta saab näha veebilehelt donate.pr418.com. Suur tänu teile teie annetuste eest!