Rohkem kui 60 protsenti meie täisajalistest tõlketiimidest ei tööta mitte harubüroodes, vaid tõlkebüroodes. Miks on see hea? Milliseid seadmeid läheb tõlkijatel tõlkebüroos vaja ja kuidas mõjutab tõlketiimi asukoht tõlke kvaliteeti?

 Tänu tõlkebüroole saavad tõlkijad elada oma keelekeskkonnas. Alamsaksa keele tõlkija Karin, kes elab Cuauhtémoci linnas Chihuahua osariigis Mehhikos, selgitab: „Pärast tõlkebüroosse kolimist räägime kogu aeg alamsaksa keelt, seda nii teiste tõlkijatega, kuulutustööl kui ka poes käies. Kuuleme sageli väljendeid, mida pole kuulnud tükk aega, ja oleme kursis, kuidas inimesed igapäevaselt räägivad.”

 James, kes töötab farefare tõlketiimis Ghanas, möönab, et mõnikord tunneb ta peeteliperest puudust, aga ta lisab: „Mulle meeldib töötada tõlkebüroos. See, et saan kuulutada kohalikus keeles ja näha, kuidas inimesed head sõnumit kuulavad, rõõmustab mind väga.”

 Mille järgi otsustatakse, kuhu tõlkebüroo rajada? Joseph, kes kuulub ülemaailmsesse projekteerimis- ja ehitusosakonda Warwickis, selgitab: „Mõnes paigas pole alati vett ja elektrit või puudub seal internetiühendus, mis on vajalik, et saada tõlkefaile. Seega me kaalume väga hoolega, kuhu oleks kõige otstarbekam tõlkebüroo rajada.”

 Üldiselt on kõige kiirem ja odavam variant rajada tõlkebüroo olemasolevasse kokkutulekusaali, kuningriigisaali või misjonikoju, kus tõlkijad saavad käia. Kui neid hooneid pole võimalik kasutada, võidakse osta kortereid ja kontoriruume, kus tõlkijad saaksid elada ja töötada. Vajadusel saab need maha müüa ja saadud raha kasutada seal, kus vaja.

 2020. teenistusaastal kulus tõlkebüroode töös hoidmiseks 13 miljonit dollarit. Tõlkijad vajavad näiteks arvuteid, tarkvara, helisalvestusseadmeid ja internetiühendust. Üks arvuti koos kõige vajalikuga võib maksta umbes 750 dollarit. Arvutites on kommertstarkvara ja meie enda loodud programm Watchtower Translation System, mis aitab tõlkijatel oma tööd organiseerida ja kerge vaevaga pääseda ligi teatmeteostele.

 Tõlkijad saavad ka helisalvestuskomplekti, mis võimaldab neil salvestada otse kontoris. Need komplektid on olnud koroonapandeemia ajal hindamatu väärtusega, sest tõlkijad on saanud need koju kaasa võtta ja salvestada seal nii kirjalikku materjali kui ka videoid.

 Tõlkebüroodes löövad sageli kaasa ka kohalikud vabatahtlikud. Nad vaatavad üle tõlkeid ja hoiavad hooneid korras. „Meil käivad abiks paljud kuulutajad ja pioneerid,” ütleb Cirstin, kes teenib Lõuna-Aafrikas Kaplinnas afrikaani tõlkebüroos.

 Vendadele-õdedele meeldib käia tõlkebüroos abiks. Üks õde ütleb, et see on nagu sõõm värsket õhku. Osad kohalikud vennad ja õed loevad sisse meie väljaandeid. Totonaki keele tõlkija Juana Veracruzi osariigist Mehhikos ütleb: „Kuna elame nüüd lähemal totonaki keelt kõnelevatele inimestele, on rohkematel usukaaslastel võimalik meie väljaannete salvestamisel kaasa lüüa.”

 Aga kas tänu tõlkebüroodele on paranenud ka tõlke kvaliteet? Miljonite lugejate arvates küll. Cédric, kes töötab kongo tõlketiimis, räägib: „Mõned vennad-õed ütlesid varem, et meie väljaanded on Vahitorni keeles, sest inimesed tavaliselt ei räägi nii. Aga nüüd olevat need tänapäevases kongo keeles, keeles, mida inimesed iga päev räägivad.”

 Lõuna-Aafrika Vabariigis on lugejad sama meelt. Koosa tõlketiimis töötav Andile ütleb: „Paljud on märganud, et tõlked on läinud paremaks. Isegi lapsed, kes lugesid varem Vahitorni inglise keeles, loevad seda nüüd koosa keeles. Eriti meeldib meie lugejatele uuendatud „Uue maailma tõlge”, sest see on väga loomulikus keeles.”

 Kõik kulud, mis on seotud tõlkebüroode rajamise, hooldamise ja töötajatega, kaetakse ülemaailmse töö heaks tehtavate annetustega. Annetusi saab muu hulgas teha veebisaidil donate.pr418.com.