28. jaanuaril 2016 seisid Irina Zakharchenko ja Valida Jabrayilova väsinute ja nõrkade, kuid kartmatutena Bakuu Pirallahi rajoonikohtu ees. Kardetavate kurjategijate kombel trellide taha lukustatuna kuulasid nad, kuidas kohtunik Akram Gahramanov luges neile ette kohtuotsuse. Ta mõistis nad süüdi usulise kirjanduse levitamise eest ilma loata ning määras neile mõlemale 7000 manati ehk ligi 4000 euro suuruse trahvi. Kuna nad aga olid juba 11 kuud vangis istunud, tühistas kohtunik trahvinõude ja vabastas nad.

Aserbaidžaani julgeolekuministeerium väitis, et kaks Jehoova tunnistajat, Irina Zakharchenko ja Valida Jabrayilova, panid toime kuriteo, kui pakkusid ühele Bakuu elanikule piibliteemalist brošüüri. Julgeolekuministeerium uuris kümme nädalat väidetavat kuritegu ning korraldas naistele mitu agressiivset ülekuulamist. Kui naised 17. veebruaril 2015 julgeolekuministeeriumi järjekordse käsu peale kohale läksid, leidsid nad end oma üllatuseks kohtuistungilt *, pärast mida nad vahi alla võeti.

Algusest peale kohtlesid võimuesindajad naisi kui ühiskonnale ohtlikke kurjategijaid. Üks naiste kaitsjatest ütles: „Ma olin hämmastunud, kuuldes, kui liialdatult julgeolekuministeeriumi uurija nende kahe naise tegevust kirjeldas. Ta väitis, et nad olid sepitsenud üheskoos kuritegeliku plaani ning rikkunud ettekavatsetult seadust. Tegelikult aga läks Valida vaid tagasi naise juurde, kes oli eelmisel korral Piibli üle heal meelel arutlenud ning palunud usulist kirjandust. Naine kutsus Valida ja Irina oma koju teed jooma ning võttis vastu ühe usulise brošüüri.”

Kõik 11 kuud, mil Irina Zakharchenko ja Valida Jabrayilova vangis olid, hoidis julgeolekuministeerium neid isolatsioonis: keegi ei võinud neid külastada, nad ei saanud kellegagi telefonitsi ega kirja teel ühendust pidada, samuti ei võinud nad omada Piiblit. Julgeolekuministeeriumi ametnikud avaldasid neile pidevat psühholoogilist survet. Nad jäid kõhnaks, füüsiliselt nõrgaks ja neil tekkis unevaegus. Hoolimata korduvatest palvetest keeldus kohus neid kohtuprotsessi ajaks koduaresti üle viimast.

Mais, juulis ja septembris 2015 toimunud istungitel taotles julgeolekuministeerium kohtult naiste vangistuse pikendamist, suurendades nõnda nende kannatusi veelgi. Kui kohus nende asja detsembris lõpuks päevakorda võttis, lükkas kohtunik Gahramanov istungi kolm korda edasi. Kokku olid Irina ja Valida vangis ligi aasta, enne kui kohus 28. jaanuaril 2016 oma otsuse tegi.

Kohtumenetluse ajal hakkas julgeolekuministeerium Jehoova tunnistajaid laiaulatuslikult taga kiusama. Julgeolekuministeerium palus kohtul naisi kinni pidada, et tuvastada teisi Jehoova tunnistajaid, kes väidetavalt kriminaaltegevuses osalesid. Sel ajal kui naised vangis olid, ründasid ametnikud Bakuu Jehoova tunnistajaid, kuulasid neid korduvalt üle ning tegid kümneid haaranguid nende kodudesse ja kogunemispaikadesse.

Jehoova tunnistajad pöördusid rahvusvaheliste inimõigusorganite poole, et paluda Irinale ja Validale abi. Nad tegid avaldused Euroopa inimõiguste kohtule ja mitmele ÜRO organile. Jehoova tunnistajad üle kogu maakera saatsid Aserbaidžaani ametnikele tuhandeid kirju. Jehoova tunnistajate esindajad käisid enda riigis asuvas Aserbaidžaani saatkonnas ning saatsid kirju otse Aserbaidžaani presidendile, paludes humanitaarset sekkumist.

2. detsembril 2015 väljendas ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühm oma seisukohta, öeldes, et Aserbaidžaan on rikkunud naiste õigusi ja neid usu pärast diskrimineerinud. Töörühm nõudis, et Aserbaidžaani ametnikud vabastaksid Irina ja Valida ning maksaksid naistele nende ebaõiglase vangistamise eest kompensatsiooni. Kuna Irina Zakharchenko tervis järjest halvenes, palus ÜRO inimõiguste komitee 3. detsembril, et valitsus asendaks tema vangistuse koduarestiga.

Kohtuistungil kuulas kohtunik Gahramanov kõigepealt üle väidetava ohvri, kellele Irina ja Valida olid brošüüri andnud. Tema tunnistus oli aga segane ja vastuoluline ning polnud kooskõlas sellega, mida ta varem oli öelnud. Ta ei osanud selgitada, mis kahju talle oli tehtud. Seepeale andis kohtunik Irinale ja Validale võimaluse „ohvrit” küsitleda. Naised juhtisid lugupidavalt tähelepanu vastuoludele tema jutus ja tema ütluste ebatäpsusele. Mõlemad ütlesid „ohvrile”, et nad andestavad talle.

Kohtunik kuulas üle ka kaks väidetava kuriteo (usulise kirjanduse levitamine ilma loata) „tunnistajat”. Need olid alla kirjutanud paberitele, kus väideti, et Irina Zakharchenko ja Valida Jabrayilova on pannud toime kuriteo. Kuid nad möönsid, et nad isegi ei lugenud neid pabereid, millele nad alla kirjutasid. Kui neid küsitleti, tunnistasid nad, et ei tunne Irinat ja Validat ja et naised ei ole neile andnud mingisugust usukirjandust. Kohtunik luges ette veel kolmanda tunnistaja ütlused, kuid needki olid vastuolulised.

Hoolimata tõenditest, mis rääkisid Irina ja Valida kasuks, mõistis kohtunik Gahramanov naised süüdi. Pärast kohtuprotsessi ütles üks naiste advokaatidest: „Minu meelest oli otsus absurdne. ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühm leidis, et naistele on liiga tehtud, ning palus nad vabastada ja maksta neile kompensatsiooni. Mõni nädal hiljem aga mõistis kohtunik nad hoopis süüdi.” Naised kaaluvad ebaõiglase kohtuotsuse edasikaebamist.

Jehoova tunnistajad kõikjal maailmas on rõõmsad, et Irina Zakharchenko ja Valida Jabrayilova on taas vabaduses ja oma pere hoole all ning saavad vajalikku arstiabi. Jehoova tunnistajad on šokeeritud, et Aserbaidžaan lubab kahe rahumeelse ja süütu naise alusetult halba ja solvavat kohtlemist ning nende süüdimõistmist.

Peale Jehoova tunnistajate tunnevad ka paljud teised muret Aserbaidžaanis toimuva usuvabaduse jultunud rikkumise pärast. Rahvusvaheline üldsus ootab, et valitsus hakkaks usuvähemusi paremini kohtlema. Jehoova tunnistajad jätkavad võimaluste otsimist pidada Aserbaidžaani valitsusega läbirääkimisi, et arutada nende jumalakummardamist puudutavaid küsimusi ja jõuda ühisele arusaamisele.