Aserbaidžaanis Bakuus oli ühel pühapäeva hommikul jumalateenistuseks kokku tulnud umbes 200 meest, naist ja last, et kuulata piibliainelist kõnet.

Ühtäkki tormasid uksest sisse politseinikud ja muud ametnikud, nende kannul inimesed pimestavate telekaameralampidega. Lisaks sellele, et politseinikud katkestasid Jehoova tunnistajate koosoleku, peksid nad mitut meest, korraldasid läbiotsimise, omamata selleks orderit, sõimasid kohalviibijaid ning konfiskeerisid raha, arvutid ja koguduse piibliainelise kirjanduse. Paljud Jehoova tunnistajad viidi politseijaoskonda ja neid peeti seal tunde kinni. Kuut välismaalt pärit jumalateenijat hoiti vahi all mitu päeva, misjärel nad saadeti maalt välja. Sellest reidist tehtud telesaade mustas Jehoova tunnistajaid.

Need 2006. aasta 24. detsembril toimunud sündmused andsid põhjust esimeseks kaebuseks, mille Jehoova tunnistajad esitasid Euroopa inimõiguste kohtule (EIK) Aserbaidžaani vastu. Sellest ajast alates on Jehoova tunnistajad esitanud EIK-ile veel 18 kaebust usuvabaduse rikkumise kohta.

Euroopa inimõiguste kohtule esitatud kaebused Aserbaidžaani vastu seisuga 31. jaanuar 2014 

Järgnevalt on toodud mõned näited probleemidest, millega Jehoova tunnistajad Aserbaidžaanis kokku puutuvad ja mis ajendavad neid otsima abi EIK-ilt.

• Keeldumine uuestiregistreerimisest

  Usuliste ühendustega tegelev riiklik komitee registreeris Bakuus Jehoova tunnistajate usulise ühenduse esimest korda 22. detsembril 1999 ning uuesti registreeriti see 7. veebruaril 2002. Aastal 2009 tegi Aserbaidžaani valitsus usuliste tõekspidamiste vabaduse seaduses parandusi ning nõudis kõigi usuühingute uuestiregistreerimist. Jehoova tunnistajate usuline ühendus andis avalduse sisse, kuid riiklik komitee lükkas selle väidetavate vormiliste probleemide tõttu tagasi. Ehkki valitsus pole 2002. aasta registreerimist tühistanud, keeldub ta Jehoova tunnistajaid uue seaduse järgi registreerimast.

• Politseireidid

  Jehoova tunnistajad kogunevad usuteenistusteks iga nädal kodudesse. Mitmel korral on politsei tunginud omavoliliselt inimeste kodudesse ja katkestanud teenistusi. Politseinikud on kohalviibijaid ülbelt kohelnud, hoidnud neid tunde kinni politseijaoskonnas ning konfiskeerinud inimeste isiklikku usukirjandust. Mõnedelt tunnistajatelt on nõutud sisse kopsakaid trahvisummasid. Aastal 2011 süüdistati kuut Ganja linna Jehoova tunnistajat valitsuse loata peetud usukoosolekutel osalemises ning neile määrati umbes 8800 euro suurune trahv. Viimati toimusid politseireidid 2014. aasta 11. jaanuaril ja 2. märtsil.

• Kirjanduse tsenseerimine

  Aserbaidžaan on ainus Euroopa Nõukogu liikmesriik *, kus on kehtestatud usulise kirjanduse sunduslik tsenseerimine, mis on vastuolus riigi enda põhiseadusega. * Piibliainelist kirjandust, mida Jehoova tunnistajad impordivad teistest Euroopa Nõukogu liikmesriikidest, võidakse pärast tsenseerimist koguseliselt piirata või keelustada. Keelatud väljaannete hulka kuulub palju ajakirja Vahitorn numbreid. * Aserbaidžaani kohtud on lükanud tagasi Jehoova tunnistajate vaided riikliku komitee poolse tsensuuri asjus.

Terve hulk rahvusvahelisi inimõigustega tegelevaid organeid on teraselt uurinud Aserbaidžaani ususeadust ja usuühingute kohtlemist ning teinud asjakohaseid tähelepanekuid.

• USA rahvusvahelise usuvabaduse komisjoni aastaraportis 2013 märgitakse: „Hoolimata sellest, et Aserbaidžaani valitsus pretendeerib sallivusele, on olukord usuvabaduse vallas halvenenud, seda eriti pärast kitsendusi seadva ususeaduse vastuvõtmist 2009. aastal.”

• Rassismi ja sallimatuse vastu võitleva Euroopa Komisjoni raportis väljendatakse tõsist muret usuühingutele kehtestatud piirangute pärast. Seoses Aserbaidžaani ususeadusega öeldakse seal: „Komisjon soovitab tungivalt Aserbaidžaani võimudel viia oma seadusandlus ... Euroopa inimõiguste konventsiooni nõuetega kooskõlla.”

• Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon avaldas üksikasjalikud soovitused Aserbaidžaani usuliste tõekspidamiste vabaduse seaduse muutmiseks. Seal öeldakse: „Paistab, et seadus sisaldab mitmeid üsna piiravaid sätteid, mis lähevad vastuollu rahvusvaheliste normidega. ... Sätted, mis reguleerivad selliseid keskseid küsimusi nagu seaduse kehtivusulatus, usu- ja südametunnistusevabadus, registreerimine, usuühingute autonoomia ja likvideerimine, süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldumine, proselütism ning usuliste materjalide avaldamine ja levitamine, tuleks ümber sõnastada.”

Kõikjal maailmas hindavad Jehoova tunnistajad kõrgelt selliseid põhivabadusi nagu sõna-, kogunemis-, ühinemis-, südametunnistuse- ja usuvabadus. Nad on tänulikud valitsustele, kes need õigused tagavad. Aserbaidžaani 2500 Jehoova tunnistajat ja need, kes ühes nendega Jumalat teenivad, loodavad, et saavad kord kasutada samasugust usuvabadust, mida võimaldatakse teistele selle maa usunditele.