Jehoova tunnistajad on tegutsenud Bulgaarias alates aastast 1888. Aastal 1938 registreerisid nad end juriidilise isikuna, kuid see likvideeriti 1944. aastal, kui riik kommunistliku režiimi alla läks. Jehoova tunnistajate tegevust takistati mitmel moel kuni aastani 1991, mil nende juriidiline isik, Jehoova Tunnistajate Usuline Ühendus, ametlikult registreeriti. Aastal 1994 toimus aga avalik laimukampaania „mittetraditsiooniliste” usuühenduste vastu ning uue religiooniseadusega kitsendati usuvabadust. Seetõttu kaotasid Jehoova tunnistajad ja teised usuvähemused oma juriidilise staatuse. Politsei hakkas Jehoova tunnistajaid arreteerima, takistama neil usukoosolekute pidamist ning konfiskeerima nende kirjandust. Bulgaaria kohtutelt ei saanud Jehoova tunnistajad mingit abi.

Pärast seda, kui Jehoova tunnistajad olid kasutanud kõiki siseriiklikke võimalusi, pöördusid nad Euroopa inimõiguste kohtu poole. Aastatel 1998, 2001 ja 2004 jõudsid Jehoova tunnistajad ja Bulgaaria valitsus omavahel kokkuleppele, mida tunnustas ka Euroopa inimõiguste kohus. Nende kokkulepete järel valitsus taasregistreeris Jehoova tunnistajad, tunnustades neid seadusliku usuühendusena. Valitsus tunnustas ka Jehoova tunnistajate õigust usuvabadusele, sealhulgas õigust süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda ja osaleda selle asemel asendusteenistuses ning õigust segamatult oma usku väljendada.

Jehoova tunnistajad Bulgaarias on tänulikud neile võimaldatud usuvabaduse eest ning enamjaolt saavad nad oma usuga segamatult tegeleda. Siiski seavad mõned kohalikud omavalitsused Jehoova tunnistajate tegevusele piiranguid. Nad rakendavad vääriti kohalikke määrusi, et takistada kuulutustööd, või keelduvad välja andmast lube kuningriigisaalide ehitamiseks. Jehoova tunnistajaid on ka füüsiliselt väärkoheldud. Õiguskaitseorganid on küll mõningal määral asjasse sekkunud, kuid enamasti ei võta nad ründajaid vastutusele ega kaitse ohvreid. Jehoova tunnistajad jätkavad kohtumisi Bulgaaria ametnikega, et neid probleeme lahendada. Üks kohtuasi, mis puudutab kuningriigisaali ehitusluba, ootab käsitlemist ka Euroopa inimõiguste kohtus.