Jehoova tunnistajad kannatavad Eritreas äärmiselt ränga tagakiusamise all. Alates ajast, kui Eritrea aastal 1993 iseseisvaks riigiks sai, on valitsus Jehoova tunnistajaid järjekindlalt vangistanud, piinanud ja muul moel vaenanud. 25. oktoobril 1994 andis president välja dekreedi, milles teatati, et kuna Eritrea Jehoova tunnistajad on keeldunud osalemast poliitilises tegevuses ja astumast väeteenistusse, on nad „Eritrea kodakondsusest lahti öelnud”. Tagajärjeks on olnud see, et valitsus on jätnud Jehoova tunnistajad ilma nende põhilistest kodanikuõigustest.

Aastaid kestnud tagakiusamine ja raskused on sundinud paljusid Jehoova tunnistajaid maalt põgenema. Kohalejäänuid varitseb alaline väärkohtlemise oht ning nad peavad oma usutegevust jätkates olema äärmiselt ettevaatlikud. Aastate jooksul on Eritrea võimud arreteerinud ja vangistanud paljusid Jehoova tunnistajaid väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumise, usukoosolekutel käimise ja teistele Piiblist rääkimise pärast ning ka seniteadmata põhjustel. Vangistatute seas on olnud eakaid mehi, naisi ja vahel isegi lapsi. Kolm Jehoova tunnistajast meest on olnud vangis üle 20 aasta. Mitte ühelegi neist pole esitatud ametlikku süüdistust, nende üle pole kohut peetud ning neid pole süüdi mõistetud.

Jehoova tunnistajate tagakiusamine Eritreas on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Valitsusametnikud Aafrikast, Euroopast ja USA-st on Eritrea ametnikega selle teema jutuks võtnud, kuid Eritrea valitsus pole asja parandamiseks suurt midagi teinud. Probleemide lahendamiseks on Jehoova tunnistajad esitanud Eritrea ametnikele Asmaras arvukalt taotlusi avatud dialoogiks, kuid valitsus keeldub nendega kohtumast.