Cynthia Pablo on 64-aastane ristimata kuulutaja, kes elab Filipiinidel ja käib Panghulo viipekeelses koguduses. Ta on kurt ja pime ning tema elujärg on üsna kehv. Ta elab Valenzuela linna tihedasti asustatud osas koos sugulastega, kes pole Jehoova tunnistajad. Pandeemia tõttu on Cynthia olukord tavapärasest veelgi keerulisem. Ent vennad ja õed tema kogudusest aitavad teda mitmel moel.

Oma ea tõttu kuulub Cynthia koroonaviiruse riskirühma. Pandeemiast tingituna on tema elukohas veepuudus ja seepärast on tal raske pesu pesta. Enne kriisiaega aitasid koguduse õed Cynthial pesu pesta, kuid valitsuse piirangute tõttu pole see praegu võimalik.

Kogudusevanem Walter Ilumin taotles kohalikult valitsuselt eriloa, mis võimaldab tal väljas käia, et Cynthia eest hoolitseda. Selline luba väljastatakse vaid neile, kes osutavad elutähtsaid teenuseid. Lisaks sellele, et vend Ilumin peseb Cynthia riideid, viib ta talle ka toitu ja muud vajalikku. Ta järgib hoolega nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi valitsuse kehtestatud juhtnööre. Näiteks kannab ta maski ja muud kaitsevarustust ning peseb tihti käsi.

Vendade ja õdede tänamiseks salvestab Cynthia lühikesi videosõnumeid. Vend Ilumin jagab neid kogudusega.

Sama kogudusevanem käib Cynthia juures, et tõlkida talle käest kätte viiplemise teel koguduse koosolekuid. Tänu sellele saab Cynthia Vahitorni-uurimisel korrapäraselt vastata. See, et ta sellisel keerulisel ajal koosolekutel osaleb, on teistele suureks julgustuseks.

Me võime olla kindlad, et Jehooval on hea meel näha, kuidas tema teenijad pakuvad üksteisele julgustust ja abi – seda enam, mida lähemale nad näevad seda päeva jõudmas. (Heebr. 10:24, 25.)