Hüppa sisu juurde

14. OKTOOBER 2014
GRUUSIA

Euroopa Inimõiguste Kohus nõuab Gruusialt õigusnormide järgimist

Euroopa Inimõiguste Kohus nõuab Gruusialt õigusnormide järgimist

Euroopa Inimõiguste Kohus langetas 7. oktoobril 2014 otsuse Gruusia Vabariigi Jehoova tunnistajate kasuks. Kohtuasi Begheluri ja teised vs. Gruusia oli inimõiguste kohtusse edasi kaevatud 12 aastat tagasi ning see puudutab 99 kannatanut ning 30 nendevastase füüsilise ja verbaalse vägivalla juhtumit. Kannatanutest kõik peale ühe olid Jehoova tunnistajad. Intsidendid algasid sellega, et politsei ajas vägivaldselt laiali mitu suurt usulist kogunemist. Edasi laienes usuvaenust ajendatud vägivallatsemine Jehoova tunnistajate kodudesse, kohtusaalidesse ja tänavatele.

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses märgiti, et hagiavalduse sisseandjad olid esitanud uurimisorganitele ligikaudu 160 kaebust ja et nende põhjal võib oletada, et osa nendevastastest rünnakutest sooritati politsei ja teiste võimuesindajate otsesel osavõtul. Paraku ei andnud need kaebused mingeid konkreetseid tulemusi. Kuna kuritegude toimepanijaid ei karistatud, said nad julgust edasisteks rünnakuteks.

Jehoova tunnistajate usulise kokkutuleku ründamine 8. septembril 2000 Zugdidis

Näiteks 8. septembril aastal 2000 oli umbes 700 Jehoova tunnistajat kogunenud Zugdidi linna usulisele kokkutulekule. Ootamatult tormasid kohale politsei maskides eriüksuslased, süütasid kokkutuleku puhuks püstitatud ehitised põlema ja peksid ligikaudu 50 kohalviibijat. Kannatanud andsid otsekohe sisse kaebused. Võimud aga keeldusid süüdlasi vastutusele võtmast, jättes seega kannatanud õigusabita.

Euroopa Inimõiguste Kohus mõistab hukka võimude loiu reageeringu

Kuna ametivõimud ei asunud kiirelt ja tõhusalt kaebusi uurima ning süüdlased jäid karistamata, andsid kannatanud aastal 2002 Euroopa Inimõiguste Kohtusse sisse ühisavalduse.

Euroopa Kohus teatas oma 7. oktoobri otsuses, et „Gruusia võimud lõid karistamatuse atmosfääri, mis lõppkokkuvõttes andis julgust panna toime uusi Jehoova tunnistajate vastaseid rünnakuid kõikjal riigis”. Samuti märkis kohus, et need vägivaldsed rünnakud „said õhutust kitsarinnalisest suhtumisest Jehoova tunnistajate kogukonda” ning et seaduseesindajad ilmutasid „täpselt samasugust erapoolikut meelelaadi ..., mis kinnitas, et võimud sallisid sellist vägivalda”.

”Gruusia võimud lõid karistamatuse atmosfääri, mis lõppkokkuvõttes andis julgust panna toime uusi Jehoova tunnistajate vastaseid rünnakuid kõikjal riigis.” (Begheluri ja teised vs. Gruusia, kaebus nr 28490/02, 7. oktoober 2014, lk 40, lõik 145.)

Seega otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Gruusia võimud on süüdi 47 hageja ebainimlikus kohtlemises ning et nad on 88 hagejat diskrimineerinud ja nende usuvabadust rikkunud. Kohus andis valitsusele korralduse „lõpetada kohtu tuvastatud õigusrikkumised ning hüvitada tagajärjed”, mis johtusid tegevusetusest ja kitsarinnalisest suhtumisest. Kohtuotsuse kohaselt tuleb Gruusial maksta enam kui 45 000 euro suurune trahv, kompenseerimaks kannatanutele tekitatud moraalset kahju ja kohtukulusid.

Jehoova tunnistajate olukord Gruusias on paranenud

Ehkki Gruusia Jehoova tunnistajate olukord on alates aastast 2004 tunduvalt paranenud, kogevad nad aeg-ajalt ikka veel rünnakuid ja tagakiusamist. Aastal 2013 teatati 53-st Jehoova tunnistajate vastasest vägivallajuhtumist. Kohtuotsus asjas Begheluri ja teised vs. Gruusia kohustab Gruusia võime oma riigi kodanike vastu toimepandud kuritegusid viivitamatult ja tõhusalt uurima. Jehoova tunnistajad loodavad, et valitsus võtab eelarvamusteta vastutusele ja karistab isikuid, kes on süüdi usuvaenu ajel sooritatud kuritegudes.