Jehoova tunnistajad on tegutsenud Gruusias alates aastast 1953. Nad on riigis registreeritud ja saavad teenida Jumalat üldiselt takistamatult. Kuid mõned probleemid on visad kaduma, sest aeg-ajalt tõstab pead usuline sallimatus.

Aastatel 1999–2003 kiusasid usuäärmuslased Jehoova tunnistajaid õelalt ja vägivaldselt taga. Ründajatele andis julgust see, et võimukandjad ei karistanud neid. Tol ajal õnnestus ühel marurahvuslasest parlamendiliikmel saavutada see, et Jehoova tunnistajate juriidilised isikud likvideeriti, see aga hoogustas vägivallatsemist. Jehoova tunnistajad esitasid Euroopa inimõiguste kohtule kuus avaldust. Kohus tegi nii aastal 2007 kui ka 2014 ühehäälse otsuse, kus mõistis valitsuse hukka selles eest, et see pole käsitlenud usuvihast ajendatud kuritegusid viivitamatult, tõhusalt ja ohvrite suhtes erapooletult. Aastal 2015 kiitis kohus ühehäälselt heaks valitsuse avalduse, milles see tunnistab, et Jehoova tunnistajate juriidiliste isikute registreeringu tühistamine aastal 2001 oli õigusvastane.

Alates 2004. aastast on Jehoova tunnistajate vastane vägivald märkimisväärselt vähenenud. Nad on saanud oma tegevust laiendada ja ehitada terve hulga kuningriigisaale. Paraku on nad vahetevahel ikka langenud usuvihast ajendatud rünnakute ja vaenamise ohvriks. Probleemi raskendab see, et valitsusvõimud jätavad tihti neile kuritegudele reageerimata. Jehoova tunnistajad ootavad, et Gruusia valitsus toimiks täielikult Euroopa inimõiguste kohtu otsuste järgi, uuriks vägivallategusid viivitamatult ja võtaks süüdlased vastutusele.