4. aprillil 2021 laastas Indoneesiat tsüklon Seroja. Päästetööde käigus parandati mitmete õdede-vendade kodud. See tugevdas nendevahelist ühtsust ning tõi kiitust Jehoova nimele.

Õde Ela Ludjipau, üksikema, kelle kodu hädaabikomitee korda tegi, ütleb: „Kuigi ma elan üksi oma lastega, ei ole ma kunagi tundnud ennast üksikuna, kuna õed-vennad toetavad mind.” Õde Yuliana Baunsele ütleb: „See, et vennad mulle nii kiiresti appi tulid, kinnitab mulle, et Jehoova tõesti hoolib minust.”

Vend Dicky Thome hädaabikomiteest ütleb: „Oli nii ilus näha, kuidas Jehoova õdedele-vendadele appi tõttas. Meid liigutas väga, kui tänulikud nad olid. See, kui kindlalt nad Jehoovale lootsid, tugevdas ka meie usku.”

Meievaheline armastus ei jäänud märkamata ka teistele. Vend Marsel Banunaek elab oma perega piirkonnas, kus on sageli hõimudevahelisi konflikte. Tema naabritel olid Jehoova tunnistajate suhtes eelarvamused. Kui Marseli naabrid nägid, kuidas Jehoova tunnistajad erinevatest hõimudest tema perele hädaabi andsid, ütlesid mõned: „Jehoova tunnistajad pole üldse sellised, nagu me oleme kuulnud.” Marsel jätkab: „Meie naabrid olid hämmastunud, kui nad nägid seda armastust ja ühtsust, mis meie vahel on. Samuti märkasid seda meie sugulased, kes tahavad nüüd meie uskumuste kohta rohkem teada saada. Oleme oma kallitele vendadele-õdedele väga tänulikud.”

Yosi Duli Ottu, kes on kohalik valitsusametnik, ütles, et see, kuidas hädaabikomitee päästetöid korraldas ja järgis seejuures kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud reegleid, on kiiduväärt. Ta ütles: „Mulle avaldas suurt muljet see, kuidas te oma sõpru aitate. Kohe, kui katastroof tabas, olite te valmis abi andma. Te olete hästi organiseeritud ja teil on päästetöödeks kõik vajalik olemas.”

Katastroofid võivad küll kahjustada meie vara, kuid nad ei suuda murda meievahelist armastust ja ühtsust. On südantsoojendav näha, kuidas sellised head teod lähendavad meid üksteisega ja toovad ülistust Jehoovale. (Matteuse 5:16.)