Hüppa sisu juurde

1. aprillil 2021 toimus Moskvas pressikonverents, kus meenutati 70 aastat tagasi toimunud Jehoova tunnistajate küüditamist Siberisse

30. APRILL 2021
UUDISEID KOGU MAAILMAST

KOKKUVÕTE | Moldovas, Venemaal ja Ukrainas toimusid konverentsid meenutamaks 70 aasta möödumist Jehoova tunnistajate küüditamisest Siberisse

KOKKUVÕTE | Moldovas, Venemaal ja Ukrainas toimusid konverentsid meenutamaks 70 aasta möödumist Jehoova tunnistajate küüditamisest Siberisse

Moldovas, Venemaal ja Ukrainas toimus veebis mitu akadeemilist ja pressikonverentsi tähistamaks 70 aasta möödumist operatsioonist „Põhi”, mille käigus Nõukogude Liit saatis 1951. aastal 9793 Jehoova tunnistajat rongiga Siberisse asumisele.

Mõnel konverentsil tutvustati osalejatele veebilehte 1951deport.org, mis on pühendatud operatsioonile „Põhi”. Selle veebisaidi on loonud Jehoova tunnistajad ja seal olevat infot on võimalik lugeda inglise, vene ja ukraina keeles. Saidil on rikkalikult ajaloolist materjali ja selgitusi küüditamise kohta.

1. aprill | Akadeemiline konverents Moldovas

Dr Lidia Padureac Alecu Russo nimelisest riiklikust ülikoolist ütles: „1951. aastal küüditas Nõukogude Liit inimesi selleks, et neid karistada ja et peale kommunismi ei leviks rahva seas muud ideed.”

Vend Victor Dornicenco (üleval vasakul) veebikonverentsil rääkimas; konverentsi korraldasid kolm Moldova akadeemilist instituuti 1. aprillil 2021

Aga ajalooinstituudi teaduri dr Nicolae Fustei sõnul ei täitnud operatsioon „Põhi” oma eesmärki. Ta ütles: „Jehoova tunnistajate organisatsioon ei kadunud ja selle liikmed ei lõpetanud oma usust rääkimist, vaid nad tegid seda veelgi kartmatumalt .”

Ajalooinstituudi teadur ja konverentsi moderaator dr Virgiliu Birladeanu kommenteeris nende küüditatud Jehoova tunnistajate suhtumist, keda ta oma teadustöö käigus küsitles. Ta ütles: „Mind hämmastas nende silmist peegelduv optimism. Nad ei olnud kibestunud kõigi nende raskuste pärast, mida nõukogude võim oli neile põhjustanud.”

Vend Victor Dornicenco, kes teenib Moldova harubüroos, märkis, et nõukogudeaegsed repressioonid korduvad praegu Venemaal. Ta ütles: „Kahjuks ei ole ajaloost midagi õpitud. 2017. aasta suvel keelustati Venemaal ilma mõjuva põhjuseta Jehoova tunnistajate usuorganisatsioon ja see puudutas 175 000 inimest. Jehoova tunnistajatesse suhtutakse eelarvamuslikult ja nende kohta on liikvel palju valeinformatsiooni. Seetõttu on nad kaotanud oma põhiõigused: mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse.”

1. aprill | Pressikonverents Moskvas

Nagu varasemas uudises öeldi, rääkisid viis õpetlast ja inimõiguste eksperti, samuti Jehoova tunnistajate Euroopa ühenduse esindaja Jaroslav Sivulski pressile operatsioonist „Põhi” ja praegusest tagakiusamislainest Venemaal. Pressikonverentsi oli võimalik jälgida veebis inglise ja vene keeles.

6. aprill | Rahvusvahelise inimõigusorganisatsiooni Memorial korraldatud akadeemiline ümarlaud Moskvas

Seda sündmust oli võimalik jälgida veebis ainult vene keeles, nagu varasemas uudises teatati.

8. aprill | Akadeemiline konverents Kiievis

14 õpetlast kuuest riigist ja vend Ivan Riger Ukraina harubüroost esitasid konverentsil lühikesi ettekandeid. Mõned õpetlased olid oma uurimistöö käigus intervjueerinud põhjalikult endisi küüditatuid. Osalejatele näidati nendest intervjuudest videokatkeid.

Ajaloouurija dr Tomasz Bugaj Sileesia ülikooli kultuuriteaduste instituudist Poolas ütles: „Hoolimata kohutavatest elu- ja töötingimustest ei muutnud Jehoova tunnistajad oma moraalseid, eetilisi ega usulisi tõekspidamisi. Neil ei tulnud pähegi taganeda oma põhimõtetest selleks, et saada paremaid töö- ja elutingimusi või toitu.” Dr Bugaj sõnul võib Jehoova tunnistajaid pidada fenomeniks, sest nad suutsid kommunistliku režiimi ajal säilitada oma tõekspidamised ja jätkata oma usulist tegevust.

Ukraina religiooniuuringute ühenduse asepresident professor Ljudmõla Fõlõpovõtš tõi välja, et Ukrainas levitavad Jehoova tunnistajad praegu piiblil põhinevat kirjandust 36 keeles. Lisaks ütles ta, et nende usuline tegevus tuleb kasuks ka teistele inimestele. Ta sõnas: „Jehoova tunnistajad annavad oma panuse, et lahendada Ukrainas esinevaid sotsiaalprobleeme.” Ta tõi näiteks selle, et Jehoova tunnistajad on toeks kuulmis- ja nägemispuudega inimestele. Neile piiblit õpetades panevad nad neid tundma, et nad on ühiskonna väärtuslikud liikmed.

Konverentsi sai jälgida veebis inglise, vene ja ukraina keeles.

9. aprill | Pressikonverents Kiievis

Professor Fõlõpovõtš ütles pressile: „Jehoova tunnistajad tõestasid, et nad suudavad erinevates oludes kohaneda. Lisaks nägid nad negatiivsetes oludes positiivset ja kasutasid võimalust ära, et levitada oma tõekspidamisi veelgi laiemalt. ... Kuna Jehoova tunnistajad jäid nõukogude ajal oma põhimõtetele truuks, pälvisid nad teiste inimeste lugupidamise.”

Professor Igor Kozlovskõi, kes on Ukraina religiooniuuringute ja rahvusvaheliste spirituaalsete suhete keskuse president, ütles: „Et mõista, kes me oleme, ei tohi ära unustada oma minevikku. ... Jehoova tunnistajate küüditamisest peaks rohkem rääkima. See võiks kuuluda Ukraina üldajaloo hulka.” Ta lisas: „Religiooniekspertidel tuleks püüda kõrvaldada vaenuõhutust ja negatiivseid müüte seoses Jehoova tunnistajate ja teiste religioonidega.”

Pressikonverentsi sai jälgida veebis inglise ja ukraina keeles.