Lõuna-Korea konstitutsioonikohus hakkab taas arutama küsimust, kas see, et valitsus keeldub tunnustamast kodanike õigust süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda, on põhiseadusega kooskõlas. * Vaid neli aastat tagasi, aastal 2011, otsustas konstitutsioonikohus, et väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldujate karistamine Lõuna-Korea sõjaväeteenistuse seaduse alusel on põhiseaduslik. Samasugune seisukoht kajastus kohtu 2004. aasta otsuses.

9. juulil 2015 astub konstitutsioonikohus tavatu sammu, kui võtab selle küsimuse taas arutluse alla ja vaatab läbi kolme väeteenistusest keelduja ühiskaasuse. Mitmed organisatsioonid on saatnud kohtule oma kirjaliku seisukoha selle õiguse kaitseks. Kuna õigus väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduda on saanud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normiks, on Lõuna-Korea vastumeelsus oma seisukohta muuta tõmmanud endale kogu maailma tähelepanu.

ÜRO inimõiguste komitee on kutsunud Lõuna-Koread üles muudatusi tegema. Alates aastast 2006 on see komitee väljastanud viis otsust rohkem kui 500 väeteenistusest keelduja asjus * ning on otsustanud, et Lõuna-Korea peab oma seadusandlust muutma, tagamaks oma kodanikele väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumise õigus.

Inimõigusorganisatsioon Amnesty International, mille peakorter asub Londonis, juhtis seoses rahvusvahelise väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldujate päevaga oma artiklis kuupäevaga 13. mai 2015 tähelepanu sellele, kuidas Lõuna-Korea kohtleb väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldujaid. Artikkel keskendus peamiselt väeteenistuseas Jehoova tunnistajatele ja nende täbarale olukorrale Lõuna-Koreas kehtiva seaduse tõttu. Samal nädalal avaldasid rahvusvahelised meediakanalid, nagu CNN ja The Washington Post, artiklid, kus räägiti väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumisest ja noortest Jehoova tunnistajatest, kes sellise seisukoha võtavad.

Kui Jehoova tunnistaja Lõuna-Koreas keeldub väeteenistusest, mõistavad kohtunikud ta reeglina süüdi väeteenistusest kõrvalehoidmises. Nad tunnevad aga üha enam, et on ebaõiglane mõista süüdi rahumeelset noormeest, kelle ainus „kuritegu” on truuks jäämine oma usulistele veendumustele. * Oli juhtum, kus Suwoni ringkonnakohtu kohtunik nuttis, kui mõistis ühele Jehoova tunnistajale karistuse, sest seaduse järgi polnud tal polnud muud võimalust, kui ta süüdi mõista.

12. mail 2015 langetas üks Gwangju ringkonnakohtu kohtunik aga samalaadses kohtuasjas õigeksmõistva otsuse. See kohtunik astus vastu kindlakskujunenud kohtupraktikale, kui tundis end seisvat moraalse dilemma ees seoses kolme Jehoova tunnistaja kohtuasjaga. Soovides kutsuda esile muutusi selles asjas, sõnas ta neile: „Mina saan teie heaks vaid väikse tiku süüdata ja loota, et teie selle suureks lõkkeks puhute.” Prokurör on otsuse edasi kaevanud.

Seitse ringkonnakohtu kohtunikku on – selle asemel et väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldujad süüdi mõista – esitanud need kohtuasjad läbivaatamiseks konstitutsioonikohtule hoolimata kohtu 2004. ja 2011. aastal tehtud otsustest selles küsimuses. Need kohtunikud keelduvad mõistmast noort meest vangi pelgalt põhjusel, et ta võtab kuulda oma südametunnistuse häält. Ühe niisuguse kohtuasja puhul väitis Souli põhjaringkonna kohtunik Young-hoon Kang, et karistada väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldujaid „tähendaks mitte tunnustada nende õigusi ja identiteeti. Kahtlemata solvaks see nende inimväärikust”.

Detsembris 2014 pidas Lõuna-Korea advokaatide ühendus väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumise teemalise konverentsi. Endine ülemkohtu kohtunik Su-an Cheon ütles konverentsi peakõnes, et ÜRO inimõiguste komitee otsused ja ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioonid Lõuna-Korea vastu „toovad riigile häbi”. Ta ütles, et „sadade noormeeste vanglasse saatmisel pole õigustust”, ning soovitas kohal viibivatel kohtunikel ja advokaatidel „avaldada kohtutele survet” lahendada kohtuasjad rahvusvaheliste normide kohaselt.

Su-an Cheon ütles oma sõnavõtu lõpus: „Peaksime sisse seadma asendusteenistuse niipea kui võimalik. ... Asendusteenistuse sisseseadmine oleks verstapost Lõuna-Korea ajaloos ning silmapaistev saavutus inimõiguste vallas esimese naispresidendi valitsemisajal. Vaid nii toimides kõrvaldaksime häbipleki, et oleme inimõigusküsimustes tagurlik maa.”

Tuhanded Lõuna-Korea Jehoova tunnistajad on aastakümneid pidanud oma südametunnistuse pärast vangipõlve taluma. Oodates konstitutsioonikohtu otsust, mõlguvad neil peas küsimused, kas kohtunikud on valmis süümelistel kaalutlustel keeldujate eest välja astuma ja kas Lõuna-Korea hakkab tegutsema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusnormidega.