ÜRO Inimõiguste Komitee on mõistnud Lõuna-Korea valitsuse hukka selle eest, et valitsus vangistab meelevaldselt süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujaid ja rikub nende õigust südametunnistusevabadusele. See on juba viies otsus, millega see komitee Lõuna-Korea valitsuse selles asjas hukka mõistab, kuid esimest korda märgib ta, et valitsuse teguviis on meelevaldne. a

Neljas eelnenud otsuses, mis puudutasid kokku 501 süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujat, märkis komitee, et Lõuna-Korea on rikkunud nende mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust, mis on garanteeritud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 18. Viies, 50 Jehoova tunnistajast noormeest b puudutav otsus, mis võeti vastu 15. oktoobril 2014 ja avaldati 14. jaanuaril 2015, sisaldas veel enamat. Komitee märkis, et karistades neid mehi põhiõiguse kasutamise pärast vangistusega, rikkus valitsus ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 9, mis keelustab meelevaldse vahistamise ja tagab õiguse kompensatsioonile. Komitee teatas, et „”meelevaldsust” ... tuleb tõlgendada laiemalt: see hõlmab ka ebakohast [ja] ebaõiglast toimimist”. Niisiis järeldas komitee, et vangistamine karistusena seadusega lubatud usu- ja südametunnistusevabaduse kasutamise pärast, nagu see on garanteeritud pakti artikliga 18, on meelevaldne.

Komitee kutsus oma otsuses Lõuna-Korea valitsust üles kustutama karistusregistrist nende 50 Jehoova tunnistaja karistusandmed ja maksma neile kohast kompensatsiooni. Veel ütles komitee, et valitsusel lasub kohustus vastu võtta seadusemuudatused, millega tagataks väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumise õigus. Lõuna-Koreal tuleb 180 päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest esitada informatsiooni muudatuste kohta, mis ta on teinud toimimaks kooskõlas komitee seisukohtadega.

Lõuna-Korea on järjekindlalt väitnud, et ta ei saa asendusteenistust sisse seada riiklikku julgeolekut ähvardavate ohtude tõttu ja üldrahvaliku konsensuse puudumise pärast selles küsimuses. Komitee lükkas viiendat korda tagasi Lõuna-Korea valitsuse põhjendused, viidates oma 2006. aastal avaldatud seisukohtadele. Tookord teatas komitee, et Lõuna-Korea „pole näidanud ära, mis eriline kahju tuleneks sellest, kui süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujate õigusi täiel määral austataks”. Sotsiaalse sidususe ja võrdsuse kohta märkis komitee, et „juba see iseenesest, kui riik austab süümelistest kaalutlustest lähtuvaid tõekspidamisi ja vastavaid otsuseid, on stabiilse ja sidusust edendava pluralismi tagamise tähtis tegur”. Seepärast on komitee endiselt seisukohal, et Lõuna-Koreal pole mingit õigustust sellele, et ta süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujaid vangistab.

Olgugi et Lõuna-Korea kirjutas aastal 1990 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile alla, on ta järjekindlalt keeldunud täitmast paktis näidatud kohustusi seoses süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujatega. Lõuna-Korea võimud vangistavad endiselt sadu noori Jehoova tunnistajaid aastas. ÜRO Inimõiguste Komitee on korduvalt astunud välja väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduvate Lõuna-Korea kodanike kaitseks. Aeg näitab, kas valitsus reageerib tugevnevale rahvusvahelisele survele ning lõpetab meelevaldsed vangistamised ja võtab vastu seadused, mis austavad tema kodanike südametunnistust.