Pärast 2015. aasta juulis toimunud konstitutsioonikohtu istungit on avalik arvamus süümelistel kaalutlustel sõjaväest keeldumise kohta Lõuna-Koreas üha paranemas, seda isegi vaatamata asjaolule, et konstitutsioonikohtul on otsus veel langetamata ja uusi seadusi pole välja antud. Alama astme kohtud, avalikkus, juristkond ning riiklikud ja rahvusvahelised inimõigustega tegelevad institutsioonid toetavad sellist lahendust, mis välistaks karistamise süümelistel kaalutlustel keeldumise pärast.

2017. aasta 7. augustiga algaval nädalal mõisteti õigeks seitse kohtu all olevat noormeest, kes usulistel põhjustel ajateenistusest keeldusid. Selline sündmuste areng on enneolematu. Lõuna-Korea õigusajaloo jooksul on kohtutes süüdi mõistetud enam kui 19 000 süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujat. Kokku on tehtud kõigest 42 õigeksmõistvat otsust, millest 38 on langetatud pärast 2015. aasta maid, kusjuures 2017. aastal on neid olnud juba 25.

Mõned kohtud on konstitutsioonikohtu otsust oodates kohtuasju edasi lükanud, mistõttu pooleliolevate kohtuasjade hulk aina kasvab. Paljusid süümelistel kaalutlustel keeldujaid esindanud advokaat Du-jin Oh täheldab, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga on selles küsimuses edasilükatud kohtuasju praegu üle viie korra enam.

Paljud kõrvaltvaatajad on märganud muudatusi Lõuna-Korea kohtunike seisukohtades. Õigeksmõistvaid otsuseid langetades on mitmed kohtud märkinud, et süümelistel kaalutlustel sõjaväest keeldujate karistamine alternatiivse tsiviilteenistuse võimaluse puudumisel on vastuolus põhiseaduses tagatud südametunnistusevabadusega. Teised kohtud on otsustanud, et vastavalt sõjaväeteenistuse seadusele annavad süümelised kaalutlused õigustatud aluse väeteenistusest keelduda.

Kuigi inimõiguste tunnustamisel ja kaitsmisel ei ole avalik arvamus määrav, on riigi kaitseministeerium põhjendanud selle küsimuse lahendamata jätmist vähese avalikkusepoolse toetusega. Ühiskondlik arvamus on aga muutumas. Aastal 2005 nõustus ainult 10% küsitletuist sellega, et inimese õigust väeteenistusest usulistel põhjustel keelduda tuleb tunnustada. 2016. aasta mais tehtud küsitlus näitas aga, et 70% osalejaist toetas edasiste sammude astumist asendusteenistuse jõustamiseks. 2016. aasta juulis Souli advokatuuris läbi viidud küsitlus näitas, et selle liikmete seas on toetus tõusnud üle 80%.

Lõuna-Korea riiklik inimõiguste komisjon tõdes, et Lõuna-Koreas muutunud seisukohtadest ajendatuna soovitasid seaduseandjad lisada asendusteenistuse võimalus kolme seadusmuudatuse ettepaneku hulka, mida arutatakse 2017. aasta juunis algaval rahvusassamblee istungjärgul. Lisaks võttis inimõiguste komisjon arvesse asendusteenistust toetavate rahvusvaheliste inimõiguslaste seisukohti ja otsuseid ning analüüsis seejärel, kuidas need ettepanekud vastavad alternatiivse tsiviilteenistuse kohta käivatele rahvusvahelistele standarditele. Inimõiguste komisjon esitas Lõuna-Korea valitsusele omapoolse nägemuse asendusteenistusest, mis vastab rahvusvahelistele standarditele ning on vastuvõetav Jehoova tunnistajatele ja teistele.

10. mail 2017 astus presidendina ametisse vilunud endine inimõiguste advokaat Jae-in Moon, kes lubas: „Põhiseadusega tagatud inimõiguste hulgas on südametunnistuse vabadus üks tähtsamaid. Seetõttu luban ma seada sisse asendusteenistuse ja lõpetada süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujate vangistamise.”

11. augustil 2017 andis delegatsioon, mis esindas 904 süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujat, uuele presidendile üle petitsiooni. Avalduses paluti valitsusel tunnustada õigust süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda, vabastada need, kes on seetõttu vangistatud, ning kehtestada alternatiivne tsiviilteenistus. Petitsiooni esitas 360 süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujat, kes kannavad vanglakaristust, ning 544 noormeest, kelle kohtuasjad olid petitsiooni koostamise ajal arutusel eri astme kohtutes.

Hyun-soo Kim, kes on üks petitsiooni esitajaid, kommenteeris, mida see tema jaoks tähendab: „Ootan pikisilmi, et kehtestatakse rahvusvaheliste standarditega kooskõlaline asendusteenistus, mis oleks täielikult mittesõjaväeline. Ma olen valmis töötama sotsiaalhoolduse vallas, tegema hädaabitöid või ükskõik mida muud. Oleks hea teha midagi ühiskonna hüvanguks.”

Jehoova tunnistajad ja ka teised on rõõmsad, et seisukohad on muutumas, ja see võib peagi tähendada lõppu karistamisele, mida on seitsme aastakümne jooksul kogenud tuhanded noormehed. Jehoova tunnistajad on tänulikud, et president Moon, rahvusassamblee liikmed ja Lõuna-Korea juristkond tahavad arvestada nendega, kes süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduvad.