28. septembril 2021 saab 75 aastat sellest, kui Jehoova tunnistajatel toimus esimene üleriigiline kokkutulek Rumeenias. See oli aeg, mil riigid taastusid teisest maailmasõjast. Jehoova tunnistajaid kiusati ägedalt taga, kuid sellest hoolimata läks kokkutulek igati korda.

Kokkutulek toimus 28. ja 29. septembril 1946 Bukarestis vabaõhuteatris „Arenele Romane”. Vennad rentisid selleks koguni rongi, et delegaadid saaksid kohale. Õigeusu vaimulikud püüdsid seda aga takistada ja rong pidi seetõttu tegema mitu plaanivälist peatust.

Vennad-õed kogunesid kokkutulekule eelnenud päeval kell üheksa hommikul rongijaama, kuna delegaadid pidid kohale jõudma kell kümme. Nad ootasid kannatlikult kella kuueni õhtul, mil rong lõpuks saabus.

Kuna sõda oli hävitanud tuhanded kodud, oli ööbimispaiku väga raske leida. Seetõttu hankisid vennad suure hulga õlgi ja laotasid need ühe kokkutulekupaiga lähedal elava venna õuele. Ilm oli soe ja tänu sellele oli mõnus magada õues tähistaeva all.

Laupäeva ennelõunal kuulas kokkutulekut umbes 3400 inimest. Neile teatati, et ajakirja Vahitorn hakatakse kaks korda kuus rumeenia ja ungari keeles taas välja andma. Kohalolijatele jagati selle ajakirja esimest numbrit umbes 1000 eksemplari. Mõnda aega ilmusid Vahitornis ka lisaartiklid, et vennad-õed saaksid järgi uurida materjali, millest nad sõja tõttu ilma olid jäänud.

Pühapäeval kuulas avalikku kõnet ligi 15 000 inimest. Kuulajaskonna seas olid ka Rumeenia valitsusametnikud, politseinikud ja õigeusu preestrid, kellel olid seljas vaimulikurüüd. Vennad kuulsid, et preestrid olid lasknud tuua kokkutulekupaiga lähedale kütusetünnid kavatsusega programmi ajal plahvatus põhjustada. Kuid koostöös politseinikega suudeti see siiski ära hoida.

Programmi ajal üritas üks preester lavale trügida, kuid vennad takistasid teda. Nad ütlesid talle: „Täna pole vaja õigeusu preestritel sõna võtta. Kuid me pakume teile hea meelega võimalust istuda ja kuulata.” Rohkem see preester segada ei üritanud. Hiljem kiitis Rumeenia peaprokurör Jehoova tunnistajaid selle eest, et kokkutulek oli nii hästi korraldatud.

Tagakiusamine ei hirmutanud meie usukaaslasi. Vend Vasile Sabadâş, kes on nüüd 96-aastane, meenutab: „Me ei tundnud grammigi hirmu. Vennad-õed olid tagakiusamisega harjunud ja mitte miski ei hirmutanud neid.”

Vasile lisas veel, et see kokkutulek tugevdas Jehoova rahva ühtsust. Paljud olid hakanud piiblit uurima ja läinud ristimisele sõja ajal ning mõned neist põhjustasid usukaaslaste seas vaidlusi. Kuid pärast kokkutulekut oli õhkkond hoopis teine. Vasile jutustab: „Kõik lahkusid sealt rõõmsana ja meie keskel valitses ühtsus. Ma soovisin, et see kokkutulek polekski lõppenud. Nii raske oli kõigiga hüvasti jätta.”

Tänapäeval saavad meie vennad-õed Rumeenias vabalt Jehoovat teenida. Aastal 2020 oli seal üle 39 000 Jehoova tunnistaja ja aastal 2021 mälestas Kristuse surma üle 100 000 inimese, mis on uus tipparv Rumeenias.

Meie usukaaslased olid tõesti julged ja valmis selle kokkutuleku nimel ületama mistahes takistusi. Jehoova õnnistas ja kaitses oma teenijaid sel ajaloolisel sündmusel. (Heebrealastele 10:24, 25.)