Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas 3. juunil 2014 ühehäälselt, et Türgi rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni *, kui mõistetis vanglakaristuse neljale Türgi Jehoova tunnistajale, kes olid süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest keeldunud. Çağlar Buldu, Bariş Görmez, Ersin Ölgün ja Nevzat Umdu keeldusid sõjaväeteenistusest oma kindlate usuliste veendumuste tõttu. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses öeldi: „Hagejate vastu rakendatud meetmed ... kujutavad endast sekkumist, mis demokraatlikus ühiskonnas pole konventsiooni 9. artikli tähenduse raames vajalikud.”

Need neli Jehoova tunnistajat esitasid Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse Türgi valitsuse vastu (Buldu ja teised vs. Türgi) 17. märtsil 2008, väites, et Türgi ei austanud nende usuvabadust, kui võttis nad väeteenistusest keeldumise pärast korduvalt vastutusele ja mõistetis süüdi. Kõik kokku said nad üle 30 sõjaväekutse ning olid enam kui kuus aastat vanglas ja sõjaväelises kinnipidamisasutuses.

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses öeldi: „See, et hagejad, kes on Jehoova tunnistajad, keeldusid sõjaväeteenistusest süümelistel kaalutlustel, oli kahtlemata tunnistus nende usulistest veendumustest. Kohtul pole kahtlustki, et hagejate korduv süüdimõistmine ..., samuti alaline kriminaalvastutusele võtmise oht ... tähendab sekkumist nende õigusesse oma usku tunnistada, mis on garanteeritud konventsiooni 9. artikliga.”

See on kolmas otsus, mille Euroopa Inimõiguste Kohus on sõjaväeteenistusest keeldumise küsimuses Türgi vastu langetatud. Sellele eelnesid otsus Feti Demirtaşe kasuks aastal 2012 ja otsus Yunus Erçepi kasuks aastal 2011. Sellest eraldi langetas ÜRO Inimõiguste Komitee aastal 2012 õigeksmõistva otsuse veel kahele Türgi Jehoova tunnistajale — Cenk Atasoyle ja Arda Sarkutile –, kes samuti keeldusid süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest.

Euroopas toimus selles küsimuses pöördepunkt 7. juulil 2011, kui Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda tegi teatavaks otsuse kohtuasjas Bajatjan vs. Armeenia. Esmakordselt leidis see kohus, et Euroopa konventsiooni 9. artikkel kaitseb neid, kes süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduvad. See kohtuotsus on siduv kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. Bajatjani kohtuasjas langetatud otsus, kolm Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Türgi vastu ning teised samalaadsed selle kohtu otsused kohustavad Türgit ja teisi liikmesriike hindama ümber seda, kuidas nad sõjaväeteenistusest keeldujaid kohtlevad, ning viima oma seadusandlus kooskõlla konventsiooni garantiidega.

James Andrik, üks advokaatidest, kes nelja eespool mainitud hagejat esindas, ütleb: „Olgugi et praegu pole Türgis ühtki Jehoova tunnistajat väeteenistusest keeldumise pärast vangis, võtab valitsus jätkuvalt vastutusele Jehoova tunnistajatest noormehi, kes oma veendumuste tõttu väeteenistusest keelduvad. Loodame, et hiljutine otsus kohtuasjas Buldu ja teised vs. Türgi annab Türgi valitsusele tõuke austada inimese põhiõigust südametunnistusevabadust.”