Hüppa sisu juurde

Vend Eziz Atabayew pärast vanglast vabanemist

14. JAANUAR 2021
TÜRKMENISTAN

Pidasin vastu tänu Jehoovale

Pidasin vastu tänu Jehoovale

Vend Eziz Atabayew viibis viimased kaks aastat vanglas, kuna ta keeldus süümelistel kaalutlustel väeteenistusest. Ta vabastati 19. detsembril 2020. Viimase kümne aasta jooksul on Türkmenistanis süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldumise pärast vangis olnud 46 venda.

2016. aastal kutsuti Eziz Atabayew sõjaväkke. Ta keeldus usulistel põhjustel. Tema juhtum anti üle linnaprokuratuurile. Umbes kaks aastat hiljem kutsuti ta kohtusse. 19. detsembril 2018 määras kohus talle kaheaastase vanglakaristuse.

Eziz ütleb: „Enne vanglasse minekut rääkisin palju vendadega, kes olid samas olukorras kui mina või kes olid vanglakaristuse juba ära kandnud, et teada saada, mis mind ees võib oodata. Lugesin väljaannetest elulugusid ja piiblist julgustavaid mõtteid.

Enne kohtuprotsessi näitas üks vend mulle teksti Jesaja 30:15, kus on mõte „rahulikkus ja usaldus on teie tugevus”. See piiblisalm aitas mul jääda alati rahulikuks ja toetuda kõiges Jehoovale. Sellest tekstist oli mulle abi terve vangistusaja.”

Kuigi elu vanglas polnud lihtne, oli perest lahusolek Ezizile kõige raskem. „Vanglas sain lähedaseks teiste vangis olevate vendadega. Neist said minu tõelised sõbrad ja nad leevendasid minu igatsust pere ja sõprade järele.”

Eziz rääkis vanglas oma usust ka teistele. Ta jutustab: „Algul olid mõned vangid vastu, kui ma neile oma tõekspidamistest rääkisin. Aga aja jooksul hakkasid nad mind kuulama. Kui tuli mõni uus vang, kes mind ei teadnud, ei tahtnud temagi mind alguses kuulata. Aga siis asusid vanemad olijad minu poolele ja hakkasid talle ise rääkima seda, mida nad minult olid kuulnud.”

Eziz annab nõu, kuidas katsumusteks valmistuda: „Soovitan põhjalikult piiblit uurida ja Jehoovaga avameelselt palves rääkida. Räägi Jehoovale kõigest, mis sulle muret valmistab: oma hirmudest, tunnetest. Räägi talle kõigest.

Pidasin vastu tänu Jehoovale. Ma olen täiesti kindel, et Jehoova aitab mind ka edaspidi. Mul pole mingit põhjust tulevasi katsumusi karta.” (Laul 118:6.)