Meie Ukraina vennad ja õed toetavad visalt oma usukaaslasi. Nad osutavad üksteisele isetut armastust.

Õde Olena on 81-aastane. 6. juunil plahvatas tema kodu lähedal mürsk. See hävitas tema naabermaja ja tekitas 7 meetri sügavuse augu. Plahvatus oli nii võimas, et õde Olena maja sai rängalt kahjustada.

Olena jutustab: „Ma magasin, kui sein otse mu kõrval kokku varises. Õhku paiskus paks tume tolmupilv. Kõik kohad olid klaasikilde ja kivipuru täis. Tänasin Jehoovat, et ma olen elus.” Vaid mõned minutid pärast plahvatust tulid vennad ja õed Olenat vaatama. Nende hulgas oli ka vend, kelle enda maja oli pihta saanud. Õde Olena jätkab: „Kui vennad kohale jõudsid, jäid nad lausa sõnatuks. Nende kohalolek andis mulle julgust. Mul oli nii hea meel, et nad olid minuga.”

Kogudusevanem Sergi, kes koos koguduse noortega käis korrapäraselt Olenat vaatamas, jutustab: „Kui kuulsin plahvatusest õde Olena juures, olin päris kohkunud ja mures. Alles siis, kui nägin, et tal polnud raskeid vigastusi, rahunesin maha. Hämmastav, et Olena soovis oma purustatud majast kõigepealt kätte saada piibliteemalist kirjandust, mille ta paari päeva eest oli saanud.”

Õnneks leidsid Olena sugulased talle uue kodu. Kogudus pakub talle endiselt praktilist abi ja kogudusevanemad on temaga iga päev ühenduses. Vennad ja õed muretsesid talle kuuldeaparaadi, et ta saaks koguduse koosolekuid kuulata. Õde Olena sõnab: „Vahel tunnen end jõuetuna, kuid koosolekud annavad mulle jõudu. Usukaaslased helistavad sageli ja ma olen neile selle eest väga tänulik.”

Üks abielupaar jutustab, kuidas nad varjusid kuningriigisaali keldris koos 200 õe-vennaga. Naine kirjutab: „Mulle avaldas eriti muljet, kuidas kogudusevanemad meie eest hoolitsesid. Nad meenutasid mulle Taavetit, kes eluga riskides võitles lõvi ja karuga, et kaitsta oma lambaid. Ka kogudusevanemad riskisid eluga, et hankida toitu ja vett ning valgustamiseks õli. Nii oli meil võimalik korraldada koguduse ja kuulutustöökoosolekuid. Isegi pommirahe all külastasid need vanemad kodudesse jäänud vendi ja õdesid. Nad viisid neile süüa ja vett ning lohutasid neid. Pean neist sügavalt lugu. Seni tundsin neid kui õpetajaid ja kuulutajaid, ent nüüd näen, kuivõrd armastavad karjased nad on. Olen väga tänulik nende julguse, hoole ja ustavuse eest!”

Kuulutajad ühest Ukraina kogudusest kirjutasid Ukraina harubüroole neist, kes juhatavad päästetöid: „Meie süda on täis tänu. Meid hämmastab, kuidas Jehoova usukaaslaste kaudu meie eest hoolitseb. Oleme kogenud, kui õiged on Jeesuse sõnad: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Johannese 13:35.)

21. juuni 2022 seisuga oleme Ukrainast saanud allolevad andmed. See info põhineb kohalike õdede ja vendade teadetel. Siiski võivad tegelikud numbrid olla märgatavalt suuremad, kuna paljude linnadega on raske ühendust hoida.

• 42 kuulutajat on saanud surma

• 83 kuulutajat on saanud vigastada

• 31 185 kuulutajat on pidanud kodunt lahkuma

• 495 kodu on hävinud

• 557 kodu on saanud suuri kahjustusi

• 1 429 kodu on saanud väiksemaid kahjustusi

• 5 kuningriigisaali on hävinud

• 8 kuningriigisaali on saanud suuri kahjustusi

• 34 kuningriigisaali on saanud väiksemaid kahjustusi

• Ukrainas on moodustatud 27 hädaabikomiteed

• Hädaabikomiteed on aidanud 52 348 kuulutajal leida peavarju mõnes turvalisemas piirkonnas

• 23 433 kuulutajat on põgenenud teistesse riikidesse, kus nende eest hoolitsevad usukaaslased