23. juulist kuni 31. juulini on paljud Ukraina kuulutajad nii Ukrainas kui ka nendes riikides, kuhu nad on põgenenud, lasknud ennast ristida. 2. augusti seisuga on 2022. aasta üldkokkutulekul „Rahu saladus” ristitud kokku 1113 Ukrainast pärit inimest. Üks Ukraina vend märkis: „Isegi sõda pole suutnud takistada inimestel Jeesuse jüngriteks saamast. Just nagu Jeesus lubaski: „Ma olen iga päev teie juures.”” (Matteuse 28:20.)

Siin on mõned toredad lood nendest, kes käisid ristimisel.

Kreminnast Luhanski oblastist pärit Natalia on 63-aastane. Natalia ja tema 2 tütart hakkasid Jehoova tunnistajatega piiblit uurima 1990ndatel. Tütred tegid vaimseid edusamme ja käisid ristimisel, tema aga mitte. Kui sõda algas, põgenes üks Jehoova tunnistajate perekond turvalisemasse piirkonda ja nad võtsid Natalia endaga kaasa. Nataliale pakuti peavarju Ivano-Frankivski kuningriigisaalis.

Natalia räägib: „Pärast seda kohutavat pommitamist oli mul tunne, et ma ei oskagi enam naeratada. Õed ja vennad aga võtsid mind väga soojalt vastu. Ma ei oodanud, et nad minu eest nii hästi hoolitsevad. Sel ajal tärkas minus armastus Jehoova vastu. Ma lugesin palju piiblit ja üks õde pakkus mulle piiblikursust raamatu abil „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”. Ta oli mulle nagu Jehoova kingitus.” Natalia ütleb veel: „Nüüd olen ma väga õnnelik, et olen ristitud Jehoova tunnistaja. Ma soovin elada suurima käsu järgi, mis ütleb: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.”” (Matteuse 22:37.)

Olja Tšerkassõst oli ristimata kuulutaja, kui sõda algas. 6. märtsil põgenes ta koos oma tütre ja tütretütrega Poola. Ta ütleb: „Me jõudsime kohale, kaasas vaid kriisikotid, aga vennad ja õed hoolitsesid meie kõigi kolme eest. See veenis mind, et Jehoova organisatsioon on ühtne ja seda juhib tema püha vaim. Pärast millegi sellise kogemist olin täis otsustavust pühendada oma elu Jehoovale. Ta aitas mind minu elu kõige süngematel hetkedel ja nüüd tahan teda teenida ja väljendada talle oma tänu.”

Julia Donetski oblastist on 18-aastane. Ta kasvas üles Jehoova tunnistajate peres, aga polnud edenenud ristimiseni. Ta räägib, mis juhtus kohe pärast sõja algust: „Lamasin põrandal ja mõistsin, et võin iga hetk surma saada. Iga ruutmeeter meie kodutänavast oli õhku lastud, aga meie olime elus. Pärast sellist läbielamist, pikki palveid ja Jehoova omaduste üle mõtisklemist tundsin, et olen temaga lähedasem ja mul polnud enam kahtlustki, kas pühendada oma elu talle või mitte. Vastates mu palvetele, näitas Jehoova, et ta on kogu aeg mu kõrval. Varem olid mul Jehoova kohta vaid teadmised, aga nüüd ma armastan teda.” Julia ristiti 23. juulil.

Kui sõda algas, põgenes 11-aastase Davidi pere Saksamaale. 9-aastaselt oli Davidist saanud ristimata kuulutaja ja nüüd püüdleb ta uute vaimsete eesmärkide poole. Ta räägib: „Ma otsustasin minna ristimisele, sest armastan Jehoovat ja tahan olla tema sõber. Kui mind ristiti, tulid mulle rõõmust pisarad silma, sest ma olin Jehoova pere liikmeks saanud. Mulle meeldib rääkida inimestele Jehoovast ja tema eesmärkidest, nii et järgmisena tahan ma saada pioneeriks. Samuti meeldib mulle teenida vendi ja õdesid koguduses. Seepärast tahaksin kunagi olla koguduseabiline. Aga minu kõige suurem unistus on teenida peetelis. Olen sellest mõelnud juba alates ajast, kui ma 2018. aastal Lvivi harubüroos käisin.”

Kiievist pärit Olena sai ristimata kuulutajaks 2011. aastal. Pärast seda oli ta 10 aastat mittetegev. 2020. aastal võtsid kogudusevanemad temaga ühendust ja andsid talle brošüüri „Jehoova ootab sind tagasi”. Olena jutustab: „Hakkasin jälle piiblit uurima ja koosolekutel käima, aga mõne aja pärast jäi see siiski soiku. Sõja ajal vastas Jehoova mu palvetele ja ma tundsin, et ta kaitseb mind, armastab mind ja annab mulle sisemist rahu. Ma põgenesin Rumeeniasse ja sain seal kokku Jehoova tunnistajatega. Sealsete õdede-vendade armastus ja hool oli justkui vatitekk, mille Jehoova minu peale laotas.” Olena ristiti 24. juulil. Ta ütleb: „Olen Jehoovale väga tänulik, et ta on minuga nii kannatlik olnud. Nüüd ma tean, et ma „suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu” (Filiplastele 4:13.)

2. augusti 2022 seisuga oleme Ukrainast saanud allolevad andmed. See info põhineb kohalike õdede ja vendade teadetel. Siiski võivad tegelikud numbrid olla märgatavalt suuremad, kuna paljude linnadega on raske ühendust hoida.

• 43 kuulutajat on saanud surma

• 97 kuulutajat on saanud vigastada

• 22 568 kuulutajat on pidanud kodunt lahkuma

• 586 kodu on hävinud

• 613 kodu on saanud suuri kahjustusi

• 1632 kodu on saanud väiksemaid kahjustusi

• 5 kuningriigisaali on hävinud

• 10 kuningriigisaali on saanud suuri kahjustusi

• 37 kuningriigisaali on saanud väiksemaid kahjustusi

• Ukrainas on moodustatud 27 hädaabikomiteed

• Hädaabikomiteed on aidanud 53 836 kuulutajal leida peavarju mõnes turvalisemas piirkonnas

• 24 867 kuulutajat on põgenenud teistesse riikidesse, kus nende eest hoolitsevad usukaaslased