Piirkondades, kus käib äge pommitamine, nagu näiteks Mariupolis, pole elektrit ega toasooja ning häiritud on telefoni- ja internetiühendus. Paljude majade aknad on purunenud. Toidu- ning veevarud on otsakorral. Mariupolis on siiani lõksus rohkem kui 2500 venda-õde. Mõnedes linnades, nagu Butšas, Tšernihivis, Hostomelis, Irpinis, Kiievis ja Sumõs, on loodud humanitaarkoridore, et inimesed saaksid linnast põgeneda. Tänu sellele on kümned vennad-õed pääsenud ohutumasse piirkonda.

36-aastane pioneerist kogudusevanem põgenes koos oma naise ja vanematega Hostomeli linnast. Ta jutustab, mida nad kogesid, kui linnas läks lahti sõjategevus.

„Helikopterid lendasid üle meie maja ja kõikjal teedel olid sõjamasinad. Sõdurid tungisid meie majja, kui me olime keldris. Üks neist lasi keldrisse mitu lasku ja kuulid tabasid mu ema hädaabikotti, aga õnneks mitte meid. Istusime vaikselt umbes kolm-neli tundi ega teinud piuksugi. Samal ajal kostusid meie kohal pommikärgatused ja püssipaugud. ... Järgmisel hommikul sõitsime linnast minema, aga meie lähedal puhkes jälle lahing. Tee peal olid tankid ... See oli väga ohtlik, aga sinna jääda oleks olnud veel ohtlikum.

Need sündmused on meie elu tohutult mõjutanud. Me õppisime paljusid piibli põhimõtteid hoopis uues valguses nägema. Näiteks, kuidas mitte muretseda homse pärast, kuidas olla rahul vähesega ja kuidas usaldada Jehoovat ka väga rasketes oludes.”

Meie Jumal Jehoova teab täpselt, mida meie vennad ja õed Ukrainas peavad läbi elama. Ta ei jäta neid kunagi üksi. (2. Peetruse 2:9.)

10. märtsi seisuga oleme Ukrainast saanud järgmised andmed.

• 2 kuulutajat on hukkunud

• 8 kuulutajat on saanud vigastada

• 25 407 kuulutajat on põgenenud riigi rahulikumatesse piirkondadesse

• 25 kodu on hävinud

• 59 kodu on saanud suuri kahjustusi

• 222 kodu on saanud väiksemaid kahjustusi

• 7 kuningriigisaali on saanud kahjustada

• Ukrainas on moodustatud 27 hädaabikomiteed

• Hädaabikomiteed on aidanud 10 566 kuulutajal leida peavarju mõnes turvalisemas piirkonnas

• 9635 kuulutajat on põgenenud teistesse riikidesse, kus nende eest hoolitsevad usukaaslased