Jehoova tunnistajad on tegutsenud Ukrainas enam kui sada aastat. Nende usuühendus registreeriti 28. veebruaril 1991, veidi aega enne Ukraina iseseisvumist.

Natsi- ja nõukogude režiim rõhusid Ukraina Jehoova tunnistajaid rängalt. 8. aprillil 1951 küüditasid nõukogude võimud enam kui 6100 Jehoova tunnistajat Lääne-Ukrainast Siberisse. Olukord paranes veidi 1965. aasta juunis pärast Ukraina ülemkohtu otsust, milles nenditi, et Jehoova tunnistajate kirjandus on usuline, mitte aga nõukogudevastane. Võimud ei arreteerinud inimesi enam Jehoova tunnistajate kirjanduse lugemise pärast, ent siiski vangistasid nad Jehoova tunnistajaid, kui need rääkisid teistele oma usulistest tõekspidamistest. Septembris 1965 anti amnestiat kõigile Jehoova tunnistajatele, kes olid 1951. aastal Siberisse küüditatud, kuid enamikul ei lubatud endisesse elupaika tagasi pöörduda. Ränk tagakiusamine jätkus 1980. aastate alguseni.

Praegu saavad Jehoova tunnistajad vabalt koos käia ja kuulutustööd teha, ilma et võimud neid takistaks. Paraku aga on nad langenud tihti vihakuritegude ohvriks. Võimud pole suurt midagi ette võtnud, et kaitsta Jehoova tunnistajaid rünnakute eest, mis on tabanud neid isiklikult või nende jumalakodasid, ning enamikul juhtudel pole kuritegude toimepanijaid vastutusele võetud. Võimude tegevusetus on võimaldanud kurjategijatel karistamatult tegutseda. Oma osa on ka riigi idaosa rahutustel, nii et rünnakud Jehoova tunnistajate vastu on sagenenud.