8. septembril 2016 kinnitas Ukraina konstitutsioonikohus õigust rahumeelselt koguneda ilma riigiametnike sekkumiseta. Kohus tunnistas kehtetuks osa Ukrainas 1991. aastal vastu võetud religiooniseadusest, mis puudutab südametunnistusvabadust ja usuorganisatsioone. See osa religiooniseadusest nõudis, et usuorganisatsioonidel on üüritud saalides usukoosolekute pidamiseks vaja saada riigiametnikelt luba. Konstitutsioonikohus otsustas, et see piirang rikub riigi põhiseadusega garanteeritud kogunemisõigust. Jehoova tunnistajatel on selle otsuse üle hea meel, kuna neil oli olnud hoonete üürimisega raskusi.

Alates religiooniseaduse jõustumisest kasutasid erapoolikud ametnikud seda oma tujude järgi. Sellest seadusest õigustust saades katkestasid nad lepinguid, mis Jehoova tunnistajad saalide ja muude pindade üürimiseks olid sõlminud. Üks selline juhtum oli 2012. aasta suvel, kui tuhanded Jehoova tunnistajad pidid kogunema kolmepäevasele usulisele kokkutulekule Kirde-Ukrainasse Sumõ linna. Staadioni üürilepingule oli juba alla kirjutatud ja kokkutulekuks valmistumine täies hoos. Nagu põhiseadus nõudis, andsid Jehoova tunnistajad kokkutulekust teada ka kohalikele võimudele. Siis aga, kõigest üks kuu enne kokkutuleku algust, otsustas Sumõ linnavolikogu oma arusaamise järgi religiooniseadusest, et lihtsalt teavitamisest ei piisa. Linnavolikogu leidis, et Jehoova tunnistajatel on staadioni kasutamiseks vaja luba, mida volikogu aga keeldus andmast.

Lühikese ajaga tuli Jehoova tunnistajatel viia kokkutulekupaik Sumõ linnast üle umbes 200 kilomeetri kaugusele Harkivisse. Toimumispaiga muutumise tõttu oli rohkem kui 3500 Jehoova tunnistajat sunnitud oma reisiplaanid kiiresti ümber tegema. Paljud aga jäidki sellest tähtsast sündmusest ilma, kuna ei saanud kõrge ea või kehva tervise pärast Harkivisse sõita. Mõned ei saanud kohale tulla seetõttu, et neile ei antud töölt vabu päevi või polnud neil Harkivisse sõitmiseks raha. Ka järgmisel aastal ei lubanud Sumõ linnavolikogu religiooniseadusele toetudes Jehoova tunnistajatel staadionil kokkutulekut pidada.

Illja Kobel Jehoova tunnistajate Ukraina keskusest Lvivis ütleb: „Kokkutulekute tühistamised Sumõs pole erandjuhtumid. Meil on ka muudel juhtudel olnud probleeme hoonete üürimisega usulisteks kogunemisteks.” Näiteks 2012. aasta märtsis ei lubanud Vinnõtsja linna ametnikud Jehoova tunnistajatel pidada usukoosolekut üüritud saalis. Jehoova tunnistajad pidid viimasel hetkel uue koha leidma. Paar kuud hiljem keelasid ametnikud Mogõliv-Podilskõi kogudusel pidada iganädalasi koosolekuid hoones, mida see oli üürinud juba kolm aastat. Kuna kogudus ühtegi teist sobivat kohta ei leidnud, oldi sunnitud kogunema kodudes kitsastes oludes.

2015. aasta veebruaris väitis Vinnõtsja oblastivalitsus, et Jehoova tunnistajad on korduvalt seadust rikkunud. Oblastivalitsuse arvates seisnes seadusrikkumine selles, et tunnistajad polnud taotlenud luba pidada koosolekuid mujal kui oma usuhoonetes. Lihtsalt teadaandmisest ei piisanud.

Viimastel aastatel on Jehoova tunnistajad üldiselt saanud koguneda oma usuhoonetes ilma riigiametnike sekkumiseta. Eri- või üldkokkutulekuteks on aga tihti vaja suuremat pinda. Ukraina põhiseadus lubab usuorganisatsioonidel üüritud hoonetes rahumeelselt koguneda, kui riigiametnikele on sellest varem teada antud. Illja Kobel selgitab: „Probleemi põhjus oli piirav religiooniseadus, mis polnud kooskõlas põhiseadusega. Viimane ei nõua, et võimudelt tuleks luba taotleda. Probleemi lahendamiseks pöördusime Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku ehk õigusvahemehe poole.”

Õigusvahemehe ülesanne on hoolitseda, et kõik Ukraina kodanikud saaksid kasutada õigusi, mis on tagatud riigi põhiseaduse ja teiste seadustega. Pärast Jehoova tunnistajate ärakuulamist nõustus õigusvahemees, et põhiseaduse ja religiooniseaduse vahel on vastuolu. Põhiseadus tagab kogunemisõiguse, nõudes vaid võimude eelnevat teavitamist, kui avalik usuüritus toimub üüritud ruumides. Religiooniseadus aga keelas üüritud ruumides avalike usuürituste pidamise, kui usurühmitus pole vähemalt 10 päeva varem saanud riigiametnikelt luba.

26. oktoobril 2015 esitas õigusvahemehe büroo Ukraina konstitutsioonikohtule avalduse, milles märkis, et religiooniseadus läheb kõnealuses punktis põhiseadusega vastuollu. Avalduses nenditi, et õigus rahumeelselt koguneda on üks põhiõigusi, mis on tagatud kõigile kodanikele. Lisaks öeldi seal: „Võimukandjad ei tohi omavoliliselt kogunemisõigust piirata.” Jehoova tunnistajad omalt poolt esitasid konstitutsioonikohtule ülevaate raskustest, mis neil seoses saalide üürimisega on olnud.

Oma otsuses kuupäevaga 8. september 2016 kinnitas konstitutsioonikohus, et ükski teine seadus ei tohi piirata põhiseadusega tagatud õigust rahumeelselt koguneda, kui ametnikke on sellest teavitatud. Samuti arvestas kohus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 9, mis tagab usuvabaduse, ja artikliga 11, mis tagab õiguse koguneda ilma riigiametnike põhjendamatu sekkumiseta. Kohus kuulutas kehtetuks 1991. aasta religiooniseaduse 21. artikli 5. punkti, mis sätestas, et usurühmitus peab enne üüripinnal avaliku usuürituse pidamist ametnikelt loa saama.

Usuürituste pidamine üüritud ruumides ei sõltu enam riigiametnikest, kes võivad otsustada luba mitte anda. Põhiseadus tagab, et kui Jehoova tunnistajad oma soovist usuürituseks ruume üürida võimudele eelnevalt teada annavad, ei saa neile seda keelata.

Illja Kobel ütleb rohkem kui 140 000 Ukraina Jehoova tunnistaja nimel: „See konstitutsioonikohtu otsus toetab õigust rahumeelselt koguneda. Meil on hea meel, et me ei pea kogunemiste tarvis hooneid üürides enam ametnike vastuseisuga võitlema.”