Hüppa sisu juurde

8. JUUNI 2015
UKRAINA

Ukraina kohtud tunnustavad inimese õigust ka mobilisatsiooni ajal väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduda

Ukraina kohtud tunnustavad inimese õigust ka mobilisatsiooni ajal väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduda

Rahvarahutuste ja sõja tõttu Ida-Ukrainas kuulutas Ukraina president 2014. aasta suvel välja osalise mobilisatsiooni. Vitali Šalaiko, endine Ukraina armee sõdur ja nüüdne Jehoova tunnistaja, reageeris sellele ametlikule kutsele ning ilmus sõjakomissariaati, kus ta ütles, et südametunnistus ei luba tal väeteenistusse astuda, ja väljendas valmisolekut osaleda asendusteenistuses.

Sõjakomissariaat lükkas Šalaiko taotluse tagasi ning esitas talle kriminaalsüüdistuse mobilisatsioonist kõrvalehoidmises. Käimasoleva konflikti ajal oli see esimene juhtum Ukrainas, kus keelduti mobilisatsioonist usuliste veendumuste tõttu.

Endise sõdurina mõistab Šalaiko, et valitsus soovib kaitsta riigi huve ja tagada kodanike turvalisus. Kuid ta vaatles väeteenistusse astumise käsku Piibli põhimõtte valguses „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale”. * Kristliku jumalateenijana tunneb ta kohustust austada inimelu ning osutada armastust igal ajal ja igale inimesele. *

Esimese astme kohus. Kas asendusteenistuse taotlemine tähendab sõjaväekohustusest kõrvalehoidmist?

13. novembril 2014 arutas Dnipropetrovski oblasti Novomoskovski rajoonikohus kriminaalsüüdistust, mille kohaselt Šalaiko hoidis kõrvale mobilisatsioonist. Kohus leidis, et ta polnud püüdnud sõjaväeametnike ja uurijate eest kõrvale hoida, vaid oli ilmunud sõjaväevõimude käsul nende ette. Kohus otsustas, et Šalaikol „on õigus asendusteenistusele ja seda ka mobilisatsiooni ajal, sest ta kuulub usuorganisatsiooni, mille õpetused ei luba relva kätte võtta”.

Peale selle kinnitas kohus, et Šalaiko õigus asendusteenistusele „on garanteeritud Ukraina põhiseadusega”. Veel märkis kohus, et Euroopa inimõiguste konventsioon * ja Euroopa inimõiguste kohus kaitsevad usuvabadust. Kohtunik vabastas Šalaiko mobilisatsioonist kõrvalehoidmise süüdistusest. Prokurör kaebas asja edasi.

Apellatsioonikohus. Kas mobilisatsioonikäsk on südametunnistusest tähtsam?

Oma edasikaebuses väitis prokurör, et põhiseaduslik kohustus kaitsta riiki kaalub üles õiguse usuvabadusele ja asendusteenistusele. Ta oli seisukohal, et seda teemat puudutavad Euroopa inimõiguste kohtu otsused ei käi mobilisatsiooniaja kohta.

26. veebruaril 2015 otsustas Dnipropetrovski oblasti apellatsioonikohus, et „mobilisatsioonist süümelistel kaalutlustel keeldumine ei ole sama mis mobilisatsioonist ilma kaalukate põhjusteta kõrvalehoidmine”. Otsuses võttis kohus arvesse Šalaiko usulisi veendumusi ja viitas Euroopa inimõiguste kohtu otsustele. Kohus märkis: „Õigus omada selliseid usulisi veendumusi on tagatud [Euroopa] konventsiooni artikliga 9”, * mis garanteerib mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse.

Samuti tunnustas apellatsioonikohus, et Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 9 ei luba murega „riigi julgeoleku pärast ... õigustada seadusega garanteeritud õiguste piiramist”. Kohtunikud selgitasid, et „väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumise õigust ei saa riikliku julgeoleku huvides piirata”. Nad jõudsid järeldusele, et Ukraina seadus, mis tagab õiguse asendusteenistusele, kehtib ka mobilisatsiooni ajal. Kinnitades alama astme kohtu otsust, mõistis apellatsioonikohus Vitali Šalaiko õigeks.

Inimõiguste kasutamine ei ole kuritegu

Need alama astme ja apellatsioonikohtu otsused Ida-Ukrainas tunnustavad ja toetavad kodaniku õigust ka riigi kriisiajal väeteenistustest süümelistel kaalutlustel keelduda ja asendusteenistust taotleda. Kohtu otsused Šalaiko kaasuses on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, mis tunnustab inimese põhiõigust väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduda. *

Siiski on prokurör asja edasi kaevanud ning esitanud Ukraina tsiviil- ja kriminaalasjade kõrgemale erikohtule samad argumendid, mida apellatsioonikohus juba käsitles ja tagasi lükkas. 30. aprillil 2015 esitas Šalaiko advokaat vastulaused prokuröri apellatsioonile.

Vitali Šalaiko on üks tuhandetest Ukraina Jehoova tunnistajatest, keda on kutsutud väeteenistusse. Nad reageerivad lugupidavalt kutsele ja taotlevad asendusteenistust, mis ei lähe vastuollu nende sügavate usuliste veendumustega. Üldiselt nende taotlustega arvestatakse ning vaid üksikud Jehoova tunnistajad on võetud kohtulikule vastutusele. Nüüd ootavad Jehoova tunnistajad, et ka Ukraina kõrgem kohus kinnitaks, et riik austab nende õigust väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduda.

^ lõik 7 Ukraina ratifitseeris Euroopa inimõiguste konventsiooni aastal 1997.

^ lõik 10 Apellatsioonikohtu otsuses viidati Euroopa inimõiguste kohtu otsustele kaasustes „Moskva Jehoova tunnistajad ja teised vs. Venemaa” ning „Bajatjan vs. Armeenia”.

^ lõik 13 Bayatyan v. Armenia [GC], no. 23 459/03, §§ 98–111, ECHR 2011; Jeong et al. v. Republic of Korea, UN Doc CCPR/C/101D/1642–1741/2007 (24 March 2011) §§ 7.2–7.4.