Kohe pärast president Vladimir Putini hiljutist seaduseparandust, millega otseselt keelatakse teatud pühade tekstide keelustamine, üritavad Venemaa võimud keelustada Jehoova tunnistajate väljaannet „Piibel. Uue maailma tõlge”, kuulutades selle „ekstremistlikuks”. Oodates kohtuasja arutamist, seni kui valmib kohtu määratud Moskva sotsiaal-kultuuriliste ekspertuuringute keskuse analüüs „Uue maailma tõlke” kohta, intervjueeriti nimekaid usuteadlasi, politolooge ja sotsiolooge, samuti sovetliku ja postsovetliku ühiskonna eksperte.

• „Nagu kõik tõlked, milles kajastub siiras püüd mõista ja väljendada algteksti tähendust võimalikult täpselt, teeb seda ka „Uue maailma tõlge”. Kõik usuorganisatsioonide välja antud tõlked peegeldavad teoloogilisi traditsioone ja „Uue maailma tõlge” pole erand – kasutades näiteks kõikjal nime „Jehoova” –, ent see ei vähenda tõlke usaldusväärsust. Eestikeelne „Uue maailma tõlge” avaldati aastal 2014. See pälvis palju tähelepanu teistelt Eesti piiblitõlkijatelt, kes esindasid nii kristlikke usundeid kui ka akadeemilist ringkonda, ning see leiti olevat selge ja värske. Lõpuks sai eestikeelne „Uue maailma tõlge” teadus- ja haridusministeeriumi korraldatud konkursil 2014. aasta parima keeleteo väljaselgitamiseks rahvahääletusel kolmanda koha.” – Dr Ringo Ringvee, Eesti Siseministeeriumi usuasjade nõunik; Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku võrdleva usundiloo erakorraline professor, Eesti

• „Religiooniuuringute teadlaste seas pole kahtlustki, et Jehoova tunnistajad tunnustavad Piiblis sisalduvaid põhiväärtusi ja -printsiipe. Piiblitõlkijatena on Jehoova tunnistajatel hea maine.” – Dr Roman Lunkin, Moskvas asuva Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa instituudi religiooni- ja ühiskonnauuringute keskuse juht; Religiooni- ja Õigusekspertide Ühenduse president, Venemaa

• „Üldiselt on teada, et tänapäeval on olemas palju piiblitõlkeid alates Vana Testamendi kreekakeelse Septuaginta tõlkest kuni piiblitõlgeteni nüüdisaja keeltesse, ka vene keelde. Loomulikult on igal tõlkel tingituna keele kontseptuaalsest raamistikust oma nüansid. Peaasi on aga see, et igas piiblitõlkes püsib originaali põhitähendus muutumatuna, sõltumata sellest, kuidas seda on tõlgendatud. Minu arvamus on, et „Uue maailma tõlge” on selline tõlge.” – Dr Jekaterina Elbakjan, Moskva Töö- ja Sotsiaalsete Suhete Akadeemia sotsioloogia- ja sotsiaalsete protsesside juhtimise professor; Euroopa Religiooniuuringute Assotsiatsiooni liige; teoste „Westminster Dictionary of Theological Terms”, „Study of Religion” ja „Encyclopedia of Religions” venekeelsete väljaannete peatoimetaja, Venemaa

• „„Uue maailma tõlge” on saanud üleilmselt erinevaid usuringkondi esindavatelt piibliõpetlastelt kõrge hinnangu.” – Dr Gerhard Besier, Dresdeni Tehnikaülikooli Euroopa-uuringute emeriitprofessor; Stanfordi ülikooli õppejõud; Sigmund Neumanni Vabaduse ja Demokraatia Uurimisinstituudi direktor, Saksamaa

• „Jehoova tunnistajate piiblitõlge ei ole grupi amatööridest usklike toode. See on suure hulga professionaalsete tõlkijate aastatepikkune töö, keda toetasid tuntud keeleteadlased, parimad vanade keelte spetsialistid. Eksperdid – konkreetsemalt piibliõpetlased – on Jehoova tunnistajate uut tõlget analüüsides jõudnud järeldusele, et vanade ja uute tõlgete vahel pole tähenduserinevusi, ning nad pole leidnud ühtki Jehoova tunnistajate tehtud ekstremistlikku uuendust. Vananenud ja mitte enam arusaadavad sõnad, mõisted ja väljendid on pandud nüüdisaegsesse keelde. Protestandid on võtnud selle tõlke rahulikult vastu osana üleilmsest piibliharidustegevusest.” – Dr Liudmyla Filipovych, Riikliku Teaduste Akadeemia Filosoofiainstituudi religiooniajaloo ja praktiliste religiooniuuringute osakonna professor ja juhataja; Ukraina Religiooniuurijate Ühenduse asepresident, Ukraina

• „Tuleb ausalt öelda, et peavoolu õpetlased on „Uue maailma tõlget” kritiseerinud. Ent see kriitika on puudutanud teatud väheste võtmetekstide tõlkimisest tulenevaid õpetuslikke küsimusi. Jehoova tunnistajad ei ole Piiblisse lisanud midagi, mis viitaks ekstremismile või vägivaldsusele. Otse vastupidi, Jehoova tunnistajad on alati kasutanud Piiblit rahu toetuseks ja vägivalla vastu.” – Dr George D. Chryssides, Wolverhamptoni ülikooli usuteaduskonna õppetooli auteadur; York St. Johni ülikooli ja Birminghami ülikooli nüüdisaegse religiooni kateedri kolleegiumi auliige, Ühendkuningriik

• „Kindlasti ei arva ma, et see väljaanne on „ekstremistlik”, ja mis puutub tõlkesse, on see täitsa korralik. Kuna olen mitmekeelne – inglise, jaapani ja heebrea keel –, mõistan tõlkimisega kaasnevaid probleeme, ent „Uue maailma tõlkel” pole neid probleeme rohkem kui enamikul korralikel tõlgetel, ega ka mitte vähem kui mõnel teisel tõlkel, nagu algne King James’i tõlge.” – Prof Frank Ravitch, Michigani riikliku ülikooli Walter H. Stowersi õigus- ja religioonikateedri juuraprofessor, Ameerika Ühendriigid

• „Piiblitõlked pole kunagi täiuslikud. Selleks on hulk põhjusi. „Uue maailma tõlkes” on lõike, mida mina teistmoodi tõlgiksin. Kuid see käib kõigi tõlgete kohta. Ma pole vene keele ekspert (ehkki saan sellest aru), seega ei saa ma otsustada venekeelse tõlke kirjandusliku kvaliteedi üle. Kui eestikeelne „Uue maailma tõlge” aastal 2014 välja anti, võttis üldsus selle väga hästi vastu. Eestikeelset tõlget nimetati selle kvaliteedi ja selguse tõttu koguni aasta kirjandussündmuseks. Arvestades ühtset metoodikat, mida kasutatakse kogu maailmas „Uue maailma tõlget” tõlkides, sisaldab lõpp-produkt põhiliselt sedasama sõnumit koos väikeste tulemkeelest johtuvate erinevustega. Ma ei näe, et venekeelne versioon eestikeelsest väga erineks. Seetõttu võin kahtlemata öelda, et tegemist on usaldusväärse tõlkega, mis kindlasti pole ei ohtlik ega „ekstremistlik” väljaanne.” – Dr Ain Riistan, Tartu Ülikooli Teoloogia Akadeemia Uue Testamendi lektor; Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia ja võrdleva usundiloo lepinguline dotsent, Eesti

• „Kahjuks ei tea paljud võimukandjad, kes otsustavad Jehoova tunnistajate Piibleid konfiskeerida, usu ja pühakirjaga seonduvast üldse mitte midagi. Muidugi on „Piibel. Uue maailma tõlge” suurepärane ja muidugi on mõningate lõikude tõlge samas vaieldav, kuid see kehtib ka teiste tõlgete puhul (samuti minu enda roomakatoliku kiriku tõlgete puhul).” – Dr Basilius J. Groen, UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon); Kultuuridevahelise ja religioonidevahelise dialoogi Kagu-Euroopa õppetool; liturgilise ja sakramentaalse teoloogia professor; Grazi ülikooli liturgia, kristliku kunsti ja hümnoloogia instituudi direktor, Austria

• „Minu kui akadeemiku seisukohalt ei tohiks riigivõimud „Uue maailma tõlget” arvustada. See on religioosne tekst, nii et demokraatliku riigi võimud ei peaks sellesse sekkuma. Väita, et „Uue maailma tõlge” on ohtlik või ekstremistlik, on nonsenss.” – Dr Hocine Sadok, avaliku õiguse lektor; Université de Haute Alsace sotsiaal- ja õigusmajanduse teaduskonna direktor, Prantsusmaa

• „Üldiselt arvan ma, et enamik õpetlasi peab Jehoova tunnistajate piiblitõlkest lugu, kuigi mõned pole ehk nõus teatud sõnade või fraaside tõlkimisviisiga.” – Dr William Cavanaugh, katoliku-uuringute professor; DePaul’i ülikooli Katolitsismi ja Kultuuridevahelise Teoloogia Keskuse direktor, Ameerika Ühendriigid

• „Arvan, et kahtlemata läheb keeld importida Vene Föderatsiooni „Uue maailma tõlget” selgelt vastuollu sügisel 2005 hr Putini allkirjastatud üleriigilise ekstremismivastase seaduse artikkel 3 parandusega, sest see seadus ei ütle midagi pühade tekstide tõlgete kohta. Nagu teame, pole ühtki neist pühadest raamatutest (Piibel, Koraan, Toora ja Kandžur) kirjutatud vene või kirikuslaavi keeles, seega on neid raamatuid kasutatud Vene Föderatsioonis vaid tõlgete kujul, mida – kordan – on arvukalt. See seadus ei ütle konkreetselt, millised pühade raamatute tõlked on Vene Föderatsioonis lubatavad, millised mitte. Seega võib kasutada igat tõlget ning on seadusevastane keelustada mingi konkreetne tõlge.” – Dr Elbakjan, Venemaa

• „On kahtlane keelustada mingit puht religioosset materjali, eriti veel Piiblit, mis on juba pikka aega olnud sellise väljakujunenud ja lugupeetud usurühmituse nagu Jehoova tunnistajad kasutuses pühadel eesmärkidel. Teised kristlikud rühmitused kasutavad kümneid piiblitõlkeid, mis pole keelustatud; seega on ilmselge, et tegelikult ründab Venemaa Jehoova tunnistajaid, mitte Piiblit.” – Dr Derek H. Davis, vandeadvokaat, Baylori ülikooli J.M. Dawsoni Kiriku-Riigi Uuringute Instituudi endine direktor, Ameerika Ühendriigid

• „Venemaa on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti liikmesriik ja tema püüded seda piiblitõlget keelustada lähevad vastuollu usuvabaduse konventsiooniga.” – Dr Jeffrey Haynes, Londoni ülikooli politoloogiaprofessor, Centre for the Study of Religion, Conflict and Cooperation direktor; European Consortium for Political Research’s Standing Group on Religion and Politics algataja, Ühendkuningriik

• „Venemaal, kus usulised tunded on alati olnud kultuuri tuumik ja edasiviiv jõud, on võimud hakanud vaatama religioonile kui millelegi kahtlasele ja ebausaldatavale. Kes oleks võinud arvata, et sellise seaduse rakendamine, mis ühtesid pühi tekste kaitseb, õhutab teisi pühi tekste keelustama? Juba on käivitunud teoloogilis-õiguslik mehhanism, et sõeluda välja see, mis on püha, sellest, mis seda pole. Esimesed kannatajad on olnud Jehoova tunnistajad ja nende piiblitõlge, mis polegi üllatav, sest nendevastane poliitilistest ajenditest juhitud kampaania on käimas juba aastast 2009.” – Dr Lunkin, Venemaa

• „Olen üsna kindel, et fakt, et „Uue maailma tõlke” väljaandjad on Jehoova tunnistajad, annab Venemaale enam kui küllalt põhjust selle levitamine keelustada. Loomulikult on selline seisukoht täiesti ebamõistuspärane, sest Piibel on Piibel ja Koraan on Koraan. Mul pole mingit põhjust kahelda selles, millise hoolega on „Uue maailma tõlge” valmistatud.” – Prof William S. B. Bowring, Londoni ülikooli Birkbecki juurakooli LLM/MA Inimõigused õiguse professor ja direktor; Middle Temple’i ja Gray’s Inni kõrgem advokaat, Ühendkuningriik

• „Ma pole kindel, kas need uued seadusetäiendused ei käi mitte Jehoova tunnistajate ja teiste väikeste – ka uute – usuliikumiste kohta. Olukord viitab poliitilis-õiguslikku laadi probleemile: puudub üldine lähenemine sellele, kuidas mõista ja hinnata riigi-religiooni suhteid tsiviilpoliitilise institutsiooni eritüübina ja sotsiopoliitilise elu reaalsusena. Riigi-religiooni suhete vallas pole siin riigis [Venemaal] valitsuse poliitika tasandil (lepped, strateegiad, programmid) ikka veel selgelt väljendatud põhimõtteid ja lähenemisi. Selline poliitilis-õiguslik ebaselgus soodustab mitte ainult selle valdkonna kõikehaaravat kriminaliseerimist korporatiivsete huvide taotlemise teel, samuti õigusnormide valikulise rakendamise teel, vaid kahjustab ka religioonivaldkonda ja interreligioosset dialoogi tervikuna, sest see viib poliitilise spekulatsioonini kõrgeimate väärtuste üle ning nende avaliku laimamiseni. Igale usutraditsioonile on omane pidada pühi tekste kalliks. Iga traditsioon mitte ainult ei loo vastavate kirjutiste kogu, vaid sätestab ka kaanoni.” – Dr William Schmidt, väljaande „Eurasia: the spiritual traditions of the peoples” peatoimetaja; Venemaa Riigimajanduse ja Avaliku Halduse Presidendiakadeemia rahva ja riigi suhete professor, Venemaa

• „Ma ei suuda mõelda välja ühtki tõsist põhjust, miks peaksid Venemaa võimud „Uue maailma tõlkele” erandit tegema. Tunnistajate piiblitõlkes pole kindlasti midagi ekstremistlikku. See on tõlge, mis järgib heebrea ja kreeka tekste ning mis on sisult sama kui peavoolutõlked.” – Dr Chryssides, Ühendkuningriik

• „Mulle näib, et kui Venemaa võimud kord juba on otsustanud pidada Jehoova tunnistajaid ekstremistlikuks organisatsiooniks, teevad nad kõike vastavalt sellele otsusele – otsusele, mida võib ja tulebki tunnistada vääraks.” – Dr Thomas Bremer, New Yorgi ülikooli Jordani Keskuse uuenduslike Venemaa-uuringute endine teadur; Münsteri ülikooli idakirikute uuringute ja rahu-uuringute oikumeenilise teoloogia professor, Saksamaa

• „Mind see ei üllata. See jätkab endise Nõukogude Liidu poliitikat ja toimimisviise usuvähemuste suhtes. Ent selle asemel, et suurem osa usulisest tegevusest otseselt ära keelata, eelistab Venemaa ohjata vähemusi poolseaduslike administratiivmeetmete abil, mida oletatavasti õigustatakse vajadusega kaitsta ühiskondlikku korda ja tõkestada ohtlikku ekstremismi.” – Dr Jim Beckford, Briti Akadeemia kolleegiumi liige; Warwicki ülikooli sotsioloogia emeriitprofessor; Teadusliku Religiooniuuringute Ühingu (USA) endine president, Ühendkuningriik

• „Hiljutise ususfääri puudutava seadluse taga võib näha järgmist: on niinimetatud traditsioonilised usundid (Venemaal on traditsiooniline kõigepealt vene õigeusk, aga ka traditsiooniline islam, judaism, budism) ja mittetraditsioonilised usundid (sh Jehoova tunnistajad). Sellele loogikale vastavalt peavad traditsioonilised usundid saama riigilt privileege, sest need avaldavad Venemaa ühiskonnale positiivset mõju, seevastu mittetraditsiooniliste usundite tegevust tuleb ohjata ja piirata, sest nad toovad Vene ühiskonna elulaadi võõraid väärtusi. Sel põhjusel pole Jehoova tunnistajatel ja teistel usuvähemustel lootagi saada kasu uutest seadustest, mis kaitsevad usklike tundeid ega luba keelustada nelja püha teksti. Ent mina arvan, et Jehoova tunnistajad koos teiste usuvähemustega peaksid saama kasutada põhiseaduslikke usuvabadusi kogu Venemaa Föderatsioonis.” – Dr Dmitri Uzlaner, Moskva Sotsiaal- ja Majandusteaduste Kooli teadur; väljaande „State, Religion and Church” peatoimetaja, Venemaa

• „Jehoova tunnistajatel peaks olema täielik õigus kasutada oma piiblitõlget. Võimalus kasutada pühakirja on usuvabaduse tähtis osa, kusjuures on olemas sõna otseses mõttes sadu piiblitõlkeid, mis seonduvad erisuguste usutraditsioonidega. See, et tuuakse erandina välja Jehoova tunnistajate eelistatud tõlge kui „ekstremistlik”, on tegelikult nii vale kui ka ohustab nende võimet vastavalt oma usule elada.” – Eric Rassbach, The Becket Fund for Religious Liberty asepeaadvokaat, Ameerika Ühendriigid

• „Igasugune piiblitõlke seadusega keelustamine on vastuastumine usulisele sallivusele, eriti veel, kui seeläbi tuuakse erandina välja konkreetne usuvähemus ja seatakse märklauaks nende piiblitõlgendus. Ei peaks olema valitsuse asi pidada teoloogilisi debatte õige piiblitõlke üle.” – Dr Emily B. Baran, Kesk-Tennessee Riikliku Ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa ajaloo abiprofessor, Ameerika Ühendriigid

• „Praegu valitseb tugev side Vene riigi ja vene õigeusu kiriku vahel, kel nagu Venemaal endal on erinevusi õigeusumaailma muude osadega. Oletan, et õigeusu kirik ei nõustu sellega, et Jehoova tunnistajate „Uue maailma tõlget” Piiblist peetaks vastuvõetavaks pühakirjatekstiks, mida võiks järgida üks neljast Venemaal tunnustatavast uskkonnast, milleks on judaism, kristlus, islam ja budism. Ilmalike võimude kivistunud mõttelaad võib neid mõjutada piirama nende mõju, kes tuginevad omaenda tekstidele ja uskumustele ning püüavad enda arusaamu teistele selgitada. Tõsiasi, et Jehoova tunnistajad on olnud Venemaal juba tsaariajast, seda hoiakut ei muuda, mida nende aastakümneid kestnud survestamine vägagi selgelt näitab.” – Andrew Wood, Rahvusvaheliste Suhete Kuningliku Instituudi Chatham House’i Venemaa ja Euraasia programmi toetajaliige; Briti endine suursaadik Venemaal (1995–2000), Ühendkuningriik

• „Põhjus, miks keelustatakse mitte ainult „Uue maailma tõlke” Piiblit, vaid ka teisi raamatuid, on monopoliseerida selle protsessi käigus Venemaa usuelu ja pühakirja tõlkimine. Vene õigeusu kirik ei tunnista lisaks Jehoova tunnistajate tõlkele ka paljusid teisi tõlkeid, kaasa arvatud ladinakeelset katoliku tõlget Vulgata. Katoliiklased omakorda ei tunnista luterlaste Piiblit.” – Dr Filipovych, Ukraina

• „Pealtnäha paistavad ekstremismiseaduse parandused kaitsvat kristlaste Piiblit tsenseerimise ja keelustamise eest. Ent näib, et ei kaitsta mitte pühi kirju, vaid selle teatud versioone. Küllap konfiskeeritakse „Uue maailma tõlget” mitte selle sisu pärast, vaid selle pärast, et see on pärit Jehoova tunnistajatelt. Tunnistajates nähakse väljakutset Venemaa põlistele tavadele mitmel moel alates igapäevaelust kuni koguduse toiminguteni ning uskumustest kuni nende piiblitõlkeni. Liiatigi nähakse neis Ameerika importi. Kokkuvõttes võetakse neid kui autsaidereid, kelle olemasolu Venemaal pole õigustatud .” – Dr Zoe Knox, Leicesteri ülikooli Venemaa nüüdisajaloo dotsent, Ühendkuningriik

• „Jehoova tunnistajate Piiblite massilised konfiskeerimised Venemaal näitavad, et riik peab vaid teatud piiblitõlkeid seaduslikult „vastuvõetavaks”, mis on usuvabaduse järjekordne rikkumine. Venemaa valitsus peaks oma ekstremismiseadustikku põhjalikult reformima, nii nagu seda soovitavad Euroopa Inimõiguste Kohus, Veneetsia Komisjon ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.” – Catherine Cosman, ÜRO Rahvusvahelise Usuvabaduse Komisjoni (Euroopa ja endiste Nõukogude Liidu maade) poliitika analüütik, Ameerika Ühendriigid

• „Ma kindlasti ei toeta pühakirjatõlgete keelustamist. Sammud ohjata usutegevust Venemaal on suuresti tingitud tihedatest sidemetest vene õigeusu kiriku ja vene natsionalismi vahel. Paljud venelased olid mures proselütismi „kullapalaviku” pärast Nõukogude Liidu languse järgsel Venemaal. Paljude arvates vajas vene õigeusu kirik pärast kommunistlikku valitsust toibumisruumi.” – Dr Cavanaugh, Ameerika Ühendriigid

• „Kaitsen tugevalt tunnistajate õigust teha jumalasõna uurimisele tuginedes oma pühakirjatõlge. Mitte ükski riigi võimukandja ei tohiks sekkuda usuteemaliste materjalide tõlkimisse ja/või avaldamisse. Uskumuste vabadus on põhilisi inimõigusi ja just riigi võimukandjad peaksid toetama mitmekesiste usuliste vaadete vaba väljendamist.” – Dr. John A. Bernbaum, Vene-Ameerika Instituudi (Moskva) president, Ameerika Ühendriigid

• „Meie ei leia „Uue maailma tõlkest” mingit märki ekstremismist. Me peame Jehoova tunnistajate vaenamist Venemaal ning nende kirjanduse ja ühenduste keelustamist usuliseks diskrimineerimiseks.” – Aleksandr Verhovski, Teabe- ja Analüüsikeskuse SOVA direktor (Moskvas asuv mittetulundusorganisatsioon, mis uurib natsionalismi, ksenofoobiat, suhteid kirikute ja ilmaliku ühiskonna vahel ning poliitilist radikalismi), Venemaa

• „Jehoova tunnistajate tõlgitud Piibel ei ole poliitilise võitluse raamat Venemaa ühiskonna vastu. See on üks tõlge paljude seas. Ma ei mõista, kuidas on Jehoova tunnistajate Piibel „ekstremistlik”. Vastasel juhul oleks see keelustatud muudeski demokraatlikes maades, juhul kui nad oleksid kahtlustanud poliitilist ekstremismi. Ometi pole see demokraatlikes maades keelustatud.” – Dr Régis Dericquebourg, sotsioloog, Antwerpeni FVG uute usuliikumiste dotsent, Belgia

• „Kurb küll, aga Venemaa eirab praegusajal sageli rahvus- ja usuvähemuste inimõigusi. Lihtne tõsiasi on, et arvestades Venemaa ksenofoobsete ametnike laialivalguvat „ekstremismi” definitsiooni, saaks sellena määratleda igat kristliku Piibli tõlget, sealhulgas vene õigeusu sinodaaltõlget.” – Dr Mark R. Elliott, Kentucky Asbury ülikooli väljaande „East-West Church and Ministry Report” asutaja ja toimetaja, Ameerika Ühendriigid

• „Venemaa näeks heal meelel, et kristlust esindaks ainuüksi vene õigeusu kirik ja selle kirjandus. Praegu kohtavad Venemaal ka teised usurühmitused lisaks Jehoova tunnistajatele tõsiseid probleeme – mis muide on tagasipöördumine tsaariaja suhtumise juurde. Iseäranis soovimatud on Venemaal organisatsioonid, kellel USA-s on suur järgijaskond.” – Dr Besier, Saksamaa

• „Püüd tunnistada Jehoova tunnistajate venekeelne Piibel „ekstremistlikuks” tembeldatuna seadusevastaseks on pretsedenditu samm Euroopas. Seevastu see, et tõkestatakse „Piibli, Koraani, Tanahi ja Kandžuri sisu ja nendest toodavate tsitaatide” keelustamine – kuigi see iseenesest on hea asi –, tähendab ilmselget diskrimineerimist nende ja muude usundite pühade tekstide vahel. Selline jaotusjoon on tõmmatud ilma mingi tõenduseta, et viimased on „ekstremistlikumad” kui esimesed, mistõttu see on selgelt põhjendamatu.” – Dr Silvio Ferrari, õiguse ja usuteaduskonna rahvusvahelise konsortsiumi aupresident; ajakirja „Oxford Journal of Law and Religion” kaaspeatoimetaja; kiriku- ja riigiuuringu Euroopa Konsortsiumi kaasasutaja; Milano ülikooli õiguse ja religiooni ning kanoonilise õiguse professor, Itaalia

• „See on äärmiselt ohtlik, kui valitsused hakkavad otsustama, millised usuliste tekstide versioonid on „õiged” või lubatavad. Selle üle vaielda ja diskuteerida pole mitte valitsuse roll, vaid hoopis sellesse usundisse kuulujate omavaheline asi. Pühadest tekstidest, kaasa arvatud Piiblist, on olemas hulgaliselt variatsioone ja tõlgendusi, nii et see tähendab rahvusvahelise õigusega sätestatud usuvabaduse põhimõtete rikkumist, kui valitsus püüab usklikele peale suruda omaenda versiooni usutõest.” – Dr Carolyn Evans, Melbourne’i juurakooli Harrison Moore’i õigusteaduse õppetooli dekaan; väljaannete „Religion and International Law” ja „Law and Religion in Historical and Theoretical Perspectives” kaastoimetaja, Austraalia

• „Ma ei suuda leida Euroopa rahvusvahelisest õigusest mingitki alust keelustada mõne usuühenduse püha raamat, seni kui see ei levita vihavaenu ega riku ühiskondlikku korda. Pole riigi asi otsustada religiooni või pühakirja õigsuse üle.” – Dr Javier Martínez-Torrón, Complutense ülikooli juurakooli õigus- ja usuteaduskonna juuraprofessor ja direktor, Hispaania

• „Nagu kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis juba ammu on sätestatud, ei tohi faktist, et kehtestatud usund on ametlik või traditsiooniline, tuleneda mitte ühegi õiguse kahjustamist. Seega, kui anda teatud „traditsioonilistele” usurühmitustele eesõigusi, kehtestades samal ajal teiste, „mittetraditsiooniliste” usundite tegevusele piiranguid, kipub see minema vastuollu usu alusel diskrimineerimise keelustamisega ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti garantiiga võrdse kohtlemise asjus.” – Prof Robert C. Blitt, Tennessee ülikooli juuraprofessor; USA Rahvusvahelise Usuvabaduse Komisjoni (USCIRF) endine rahvusvahelise õiguse spetsialist, Ameerika Ühendriigid

• „Juhul, kui Venemaa võimud jätavad diskrimineerimata ainult traditsioonilised usundid, paistab olukord viitavat pigem võitlusele välismaiste mõjude kui religiooni vastu. Venemaa praegune poliitiline kontekst tekitab suluseisu kõigi arvamuste ja liikumiste vallas, mis võiksid õhutada kas poliitilisi või usulisi eriarvamusi. Venemaa võimud eelistaksid kaotada igasuguse välismaise mõju oma territooriumilt. Nad arvavad, et uuemad usuvähemused, nagu Jehoova tunnistajad, aitavad süvendada Venemaal välismaa mõju. Sellest vaatepunktist näevad Venemaa võimud Jehoova tunnistajates eelkõige Põhja-Ameerika kontinendilt pärit rühmitust, kes avaldab Venemaale soovimatut mõju. Seetõttu pole õiguslik seisukoht Venemaa võimudele tegelikult üldse tähtis. Jehoova tunnistajate vastu astutud õiguslikud sammud on tühipaljas ettekääne.” – Dr Sadok, Prantsusmaa

• „Sekkumine valitsuse poolt on tugevalt kahjustanud usuliste ühenduste, institutsioonide ja organisatsioonide vääramatut õigust toota, importida ja levitada usuväljaandeid ja -materjale, eelkõige pühi tekste, nagu näiteks Jehoova tunnistajate Piiblit „Uue maailma tõlget”. Piirang selles vallas on läinud koguni nii kaugele, et tsiviilvõimud ei tunnista usujuhtide põhivabadust kehtestada versioon pühakirjast omal valikul, eriti mis puutub tõlkimisse ja tõlgendamisse. Nii toimides on Venemaa tsiviilvõimud kuritarvitanud oma kohust olla usutõe ja -tekstide suhtes erapooletu.” – Dr Marco Ventura, Siena ülikooli õiguse ja religiooni professor; Bruno Kessleri Fondi Religiooniuuringute Keskuse direktor; Strasbourgi ülikooli (Prantsusmaa) Entreprise et Société (DRES) Droiti keskuse lepinguline teadlane, Itaalia

• „Minu arvates on see seotud usuvabaduse küsitava olukorraga Venemaal. Jehoova tunnistajad pole ainus usurühmitus, kel on viimasel ajal Venemaal raskusi olnud. Ent leian, et kõige murettekitavam on piiblitõlke keelustamine. Kui keelustatakse üks tõlge, siis põhimõtteliselt on ohus kõik. Sel juhul lubaks seadusetäiendus tekste vaid algkeeltes (Piibli puhul heebrea, aramea ja kreeka keeles). Aga kuidas jääb lugu käsikirjaliste versioonidega? Juba ainuüksi see fakt osutab keelu meelevaldsusele. See tuleneb ilmselt millestki muust kui tõlkest endast.” – Dr Riistan, Eesti

Pressiesindajad:

Rahvusvaheline: David Semonian, pressiosakond, +1 718 560 5000

Venemaa: Jaroslav Sivulski, +7 812 702 2691