7. juunil 2022 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) murrangulise otsuse a, kui mõistis hukka Jehoova tunnistajate tagakiusamise Venemaal. EIK leidis, et Venemaa toimis ebaseaduslikult, kui keelustas 2017. aastal Jehoova tunnistajate tegevuse. Kohus märkis ka, et trükiväljaannete ja veebisaidi jw.org keelustamine on ebaseaduslik. Venemaad kohustati peatama kõik Jehoova tunnistajate vastu algatatud kriminaalasjad ja vabastama kõik vangistatud Jehoova tunnistajad. Lisaks kohustati Venemaad tagastama kogu konfiskeeritud vara või tasuma hüvitisena 59 617 458 eurot. Samuti kästi Venemaal maksta hagejatele mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 447 250 eurot.

Otsus puudutab 20 kohtuasja aastatel 2010–2019, hõlmates üle 1400 hageja, nii Jehoova tunnistajatest üksikisikuid kui ka juriidilisi isikuid. Kuid EIK-i otsus ei puuduta üksnes neid. Selles öeldakse, et Venemaa „peab astuma kõik vajalikud sammud, et peatada kõik Jehoova tunnistajate vastu esitatud kriminaalasjad ... ja vabastada kõik Jehoova tunnistajad, kellelt on võetud vabadus”. (Meie kursiiv.) Otsus rehabiliteerib iga meie venna ja õe nii Venemaal kui ka väljaspool Venemaad ning kinnitab, et nad on seaduskuulekad kodanikud, keda on ebaõiglaselt kohtu alla antud ja vangistatud.

EIK lükkab oma otsuses korduvalt ümber Venemaa alusetud süüdistused, et meie tegevus, tõekspidamised, väljaanded ja veebisait on ekstremistlikud. Toome näiteks mõned väljavõtted.

• Tegevus. EIK rõhutab, et Venemaa kohtud „ei leidnud, et hagejad oleksid öelnud või teinud midagi sellist, mis oleks olnud ajendatud vägivallast ja vihkamisest, või et nad oleks kedagi diskrimineerinud” (§ 271).

• Jehoova tunnistajad on veendunud, et neil on tõde. „Rahumeelne püüd veenda teisi oma religiooni paremuses ja kutsuda neid üles lahkuma „valereligioonidest” ja ühinema „tõelise religiooniga” on seaduslik viis kasutada oma usu- ja sõnavabadust” (§ 156).

• Vereülekanded. „Vereülekandest keeldunu tegutses oma vaba tahte kohaselt ja kasutas tervishoiuküsimuses oma enesemääramisõigust, mis on kaitstud nii Konventsiooni kui ka Venemaa seadusega” (§ 165).

• Väeteenistusest keeldumine. „Sellega, et jagati teistega oma usulist veendumust väeteenistusest keelduda, ei rikutud ühtegi Venemaa seadust” (§ 169).

• Meie väljaanded. „Hagejate religioosne tegevus ja väljaannete sisu oli rahumeelse iseloomuga ning kooskõlas nende vägivallatuse doktriiniga” (§ 157).

• JW.ORG. Kohus otsustas, et saidi jw.org sisu ei ole ekstremistlik. Kui ametivõimudele oli mõni veebisaidi materjal vastuvõetamatu ja solvav, oleksid nad pidanud nõudma ainult selle osa eemaldamist ja mitte keelustama kogu veebisaiti (§ 231 ja § 232).

Kohus kritiseerib oma otsuses teravalt Venemaa võime ning ütleb, et nad olid erapoolikud, eelarvamuste kammitsas ega tegutsenud ausalt (§ 187). Näiteks toodi kohtuotsuses välja järgmised mõtted.

• „Kõigi Jehoova tunnistajate usuühenduste likvideerimine Venemaal ei tulenenud seaduse neutraalsest kohaldamisest. Tõendid näitavad, et põhjuseks oli Venemaa võimude sallimatus Jehoova tunnistajate usupraktika suhtes ning soov panna Jehoova tunnistajaid oma usust loobuma ja takistada teistel nendega ühineda” (§ 254).

• Venemaa võimud tegid jämedaid menetlusvigu. Näiteks tugines Venemaa ülemkohus väljaannete erapooletu läbivaatamise asemel politsei ja prokuröride valitud erapoolikute ekspertide järeldustele (§ 203).

• Ekstremismivastase seaduse sõnastus oli sihilikult nii lai ja ebamäärane, et see võimaldas võimudel Jehoova tunnistajate suhtes meelevaldselt tegutseda (§ 272).

Eks ole näha, millist mõju EIK-i otsus Venemaal avaldab. Ent olgu sündmuste areng milline tahes, meie ei toetu inimestele, vaid me „ootame Jehoovat”, kes on „meie abi ja kilp” (Laul 33:20).